Majandusteooria ennustab bitcoinile nii rallit kui põrumist

Krüptorahad on teadupärast volatiilne varaklass. Kui alles detsembris flirtis bitcoin 20 000 dollari piiriga, siis nüüd jääb hind 9000 dollari manu.

Bitcoini ning selle väärtuse üle juurdlemine filosoofilises mõttes pakub palju mõtteainet – bitcoini omades saad sa selle hinna liikumist äppis või veebisaidil lihtsalt jälgida ning laias plaanis ei oma sa mitte midagi. Kui aktsiaid ostes oled sa ettevõttes osanik, siis bitcoini puhul on seal taga justkui tühjus – sa ei oma näiteks tükikest plokiahelatehnoloogiast.

Nii on investeerimisguru Warren Buffett öelnud, et bitcoini suur väärtus on üks paras nali ning selle hinda on võimatu ette ennustada.

London School of Economicsi emeriitprofessor Richard Jackman ja investeerimisfondi juht Savvas Savouri püüdsid ennustada, mis on bitcoini tegelik väärtus, kasutades Irving Fisheri tuntud klassikalist kvantitatiivset rahateooriat.

Teooria seisneb sisuliselt selles, et raha väärtus sõltub sellest, kui palju seda kasutatakse ning kui palju seda ringluses on. Eeldades, et praegu välja on antud umbes 15 miljonit bitcoini ning igaühte neist kasutatakse aastas neli korda, arvutavad Jackman ja Savouri, et kokku tehti bitcoiniga 60 miljonit tehingut. Samal ajal tehti Jackmani ja Savouri arvutuste järgi 1,2 miljardit tehingut USA dollaritega. Kui 1,2 miljardit jagada 60 miljoniga saame vastuseks 20 dollarit. Ehk siis bitcoin on väärt 20 dollarit.

Kvantitatiivset rahateooriat samas võtmes on katsetanud bitcoini peal ka Frontline Analystsi analüütik Dan Davies, ainult, et tema sai vastuseks 600 dollarit. USA matemaatikaõpetaja Mark Kirker arvutas sama valemi alusel bitcoini väärtust ning sai tehte tulemuseks hoopiski 15 000 dollarit.

Kuidas aga saab nii olla, et bitcoini väärtus on ühteaegu 20, 600 ja 15 000 dollarit? Selgub, et arvutamine on keeruline, kui me ei tea täpseid väärtusi, mida valemisse susata. Me teame, et bitcoine saab kõige enam ringluses olla 21 miljonit ning teada on ka, kui palju suuremaid valuutasid on ringluses. Me ei tea, kuidas turud ja investorid bitcoini homme või ülehomme suhtuvad, kui sageli sellega tehinguid tehakse või mille tarbeks kasutatakse. Davis kirjutab näiteks oma analüüsis, et bitcoin läheb hästi peale narkomaailmas ning seetõttu võib eeldada, et bitcoini väärtus on suur.

Kirkeri meelest on narkoäri vaid üks väike osa bitcoini lõpututest võimalustest. Tema näeb krüptomündil eriti hästi minevat just arenevates riikides, kus pangandus pole veel jalgu väga hästi alla saanud ning krüptorahadega ülekanded ning toimetamine võivad tunduda inimestele seeläbi atraktiivsemad.

Seetõttu saab öelda, et bitcoini väärtus pole niivõrd numbriline arvutamine, vaid pigem mõtisklus selle kohta, mis bitcoin üldse olla võiks. See on midagi sarnast nagu jagamismajanduse tuntumaid ettevõtteid Uber, kes kaotab küll suurtes kogustes raha, ent kelle väärtust endiselt vaat et kosmiliselt kõrgeks peetakse. See on midagi, millest klassikalise suunitlusega investorid aru ei saa ning mida nad tegelikult tõestada ei suuda. See omakorda tähendab, et nad võivad ühtaegu nii eksida kui tõtt rääkida.