Hiina ja Venemaa riikliku toetusega ettevõtted kasutavad ära Iraanist lahkuvate Euroopa firmade jäetud võimalusi.
USA välisminister Mike Pompeo on peale Iraani tuumaprogrammist väljaastumist ähvardanud Iraani „ajaloo tugevaimate sanktsioonidega“, kui Iraan ei lõpeta piirkonnas sõjategevust ega pikamaarakettide testimist. Sanktsioonide kartuses hülgavad Euroopa ettevõtted oma Iraani investeeringuid, kirjutab Wall Street Journal.
Euroopa ettevõtted, kes on Iraani sisenenud pärast 2015. aasta tuumakokkuleppe sõmimist, on mures, et Moskva ja Beijing saavad enda kontrolli alla suure ja kasvava turu.
„USAle ega Euroopale ei oleks lõpuks hea, kui ainult Venemaa ja Hiina saavad Iraanis äri teha,“ ütles Prantsuse naftaettevõtte Total juht Washingtonis.
Hiina riiklik naftaettevõte Sinopec saatis sel kuul Teherani delegatsiooni, et sõlmida 3miljardiline kokkulepe. Selle järgi jätkab Hiina ettevõte Hollandi-Briti Royal Dutch Shelli kaalutud naftavälja arendamist, mille viimane sanktsioonide ohu tõttu hülgas. Tehing on potentsiaalselt suurim investeering Iraani viimase kümnendi jooksul.
Teine Hiina suurettevõte, China National Petroleum Corp, jahib võimalust investeerida naturaalgaasi miljard dollarit - Totali asemel, kes kaalub selle diili katkestamist sanktsioonide tõttu. Veel on Iraanis kanda kinnitanud Hiina raudteede renoveerimise ja metrooliinide ehitamise ettevõtted ning autotootjad.
Venemaa on Iraani sisenemisel ettevaatlikum, kuid ettevõtted loovad seal kontakte. Venemaa müüb Iraanile, kellel ei ole ligipääsu Lääne tehnoloogiale, näiteks naftapuurimistehnoloogiat. Vene suurim riiklik naftaettevõte Rosneft oli eelmisel aastal valmis 30 miljardi dollari väärtuses strateegilisteks tehinguteks, kuigi lepingute seis pole selge.
Teine Venemaa naftaettevõte Zarubezhneft on ainus välisettevõte, kes on Iraaniga nafta tootmiseks investeerimislepingu sõlminud. Märtsis sõlmis Zarubezhneft lepingu 700 miljardi dollari väärtuses, mis jääb maha Ühendkuningriigi BP PLCst ja Saksamaa Wintershell Agst.
Hiina ja Venemaa ettevõtetel on USA finantssüsteemiga vähem kokkupuuteid, mis võimaldab neil Iraanis toimetada väiksema riskiga. Euroopa Liit otsib võimalusi Euroopa ettevõtete Iraanis hoidmiseks, USA aga ähvardab sanktsioonidega.