Sillaste ei saanud soovitud aktsiate kogust kätte ning tema hinnangul on riik väikeinvestoritele liiga teinud. „Kui soovitakse vahutada midagi kohaliku kapitalituru arendamisest, siis jaotuskava seda keelt küll ei räägi,“ nentis Sillaste, kelle arvates jäid Eesti jaeinvestorid suuremate fondidega võrreldes vaeslapse rolli.

Ülemärkimine polnud üllatav

Sillaste ütles, et tema soovitud kogust aktsiaid kätte ei saanud. „Mineviku kogemustele tuginedes osalesin IPO-l kolme kontoga ning märkisin aktsiaid rohkem, kui reaalselt saada soovisin. Esmapilt näitab, et jäin kaugele sellest, mida reaalselt tahtsin,“ nentis Sillaste. Ülemärkimine talle samas üllatust ei valmistanud. „Pikaajalises olematute intresside ning likviidsusuputuse tingimustes on tootlusjanus raha igal pool palju. Tallinna Sadama sugune ettevõte on rahulikumale ja stabiilse rahavoo ootuses investorile kindlasti magus.“

Lõpliku hinna kohta Sillastel mingeid konkreetseid ootusi ei olnud, küll aga usub ta, et investorid lähevad oma positsioone esimestel päevadel täiendama. „Ilmselt püüti ka IPO hind kujundada lõpuks selline, millega kaasneks kauplemise avanedes surve ülespoole.“

Eesti jaeinvestor vaeslapse rollis

Sillaste sõnul on Eesti jaeklient vaeslapse rollis. „Erinevate kontodega lollitamise vajadus on ju totter. Kas oleksin kolme konto asemel pidanud rahuldava tulemuse saamiseks 20 leidma?“ küsis Sillaste. Välisfondidel tema sõnul selliseid muresid pole. Üks tema tuttavatest märkis Tallinna Sadama aktsiaid lausa kümne kontoga.

Investor lisas, et avalikkusele presenteeritud plaan kohalikku kapitaliturgu arendada on puhas jama ning valitsus üritab oma kinnisideedele rahalist katet leida. Sillaste arvates on normaalne, et emissiooni korraldavad pangad on jaotuse kujundamisel eestkõnelejad, aga kui valitsusel oleks tõesti südamel kohaliku turu arendamine, saanuks  jaotust selliselt mõjutada, et jagatust suurem osa oleks välisfondide asemel kohaliku jaekliendi kätte läinud. „Ütlus, et kapitalil pole rahvust, pole antud juhul aktsiate müüja olemuse tõttu asjakohane.“

IPO liiga kallis

Sillaste hinnangul oli aktsiaemissiooni korraldamisele kulunud 7 miljonit eurot liiga suur number. „See on piinlik,“ nentis ta. Investor lisas, et vähemusosaluse börsile toomine ei aita riigifirmade politiseeritust või sellega seotud väiksemat efektiivsust muuta. „Taolist aktsiamüüki peaks korraldama pigem Kreekaga sarnases finantsseisus olev riik, mitte Eesti.“