IMF Kreeka helgesse tulevikku ei usu

„Kriisi jäänukid ning lõpetamata reformid mitmes valdkonnas mõjutavad Kreeka väljavaateid enim. Suur võlakoormus, pankade nõrk bilanss, lootmine kapitalikontrollidele ja erakorralisele likviidsusabile, murettekitavad sotsiaalsed näitajad, nende hulgas endiselt kõrge töötuse määr, mõjutavad kõik kasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvustunnet,“ loetles IMF.

IMF loobus osalemast 2015. aastal riigile määratud kolmandas abiprogrammis. Toona tõi IMF välja, et laenude jätkusuutlikkus on Kreekas väga suure küsimärgi all.

Juunis leppisid euroala rahandusministrid kokku Kreeka võlaleevenduses ja abipaketi viimases väljamakses, mis peaks aitama riigil augustis abiprogrammist edukalt väljuda. Võlaleevenduse põhipunkt on võla tagasimaksete ja ka intresside edasilükkamine pea 100 miljardi ulatuses 10 aasta võrra. Kreeka abiprogramm saab viimase väljamaksena 15 miljardit eurot, mis tähendab, et augusti lõpus on Kreekal 24 miljardi euro suurune rahapuhver, mis säästab riiki laenuturule naasmisest lähema kahe aasta jooksul.