Türgi vedas valuutad põhja

Euroopa turud alustasid nädalat langusega. Türgi pingete tõttu olid punases kõik suuremad börsid, enim vajusid Vahemere riikide turud, Hispaania ja Itaalia ligi protsendi ulatuses. Aktsiatest olid languses finantssektori aktsiad – näiteks Türgi pankade indeks on tänavu kukkunud enam kui 40%, kuid kõige valusamalt mõjus USA teade karistustollide kehtestamisest Türgi terasetoodetele, maailma valuutadele.

Türgi liir oli suurim kaotaja – nii madalal pole valuuta isegi viimase 10 aasta jooksul olnud. Korraks käis liir ära 7,2 dollari juures, mis on uus põhi. Kuigi Türgi rahandusminister lubas pühapäeval välja tulla plaaniga, mis juba alates tänasest turge tõstma peaks, on turud siini kõhkleval seisukohal. Liir, tõsi küll, hakkas elavnema ja tõusis ligi 6% võrra dollari suhtes ning nüüd saab ühe dollari eest 6,8 liiri. Probleeme tekitab Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani plaan intressimääru jõuga võimalikult madalal hoida. See ei meeldi rahvusvahelisele investorite kogukonnale, kes näeksid parema meelega, et intressimäärad tõuseksid. Turud lõi värelema Türgi keskpanga mõne päeva tagune otsus jätta intressimäär 17,75 protsendi juurde, mis on võrreldes Euroopa Liidu nullintressiga röögatult kõrge.

Väga halb oli tänane päev ka teiste arenevate riikide valuutade jaoks: India, Vene ja Lõuna-Aafrika valuutad langesid mitme aasta madalaimale tasemele. Lõuna-Aafrika rand kukkus enam kui 10%, 2016. aasta tasemele, Vene rubla oli vahepeal oma 2,5 aasta madalaimal tasemel ning praegu saab dollari eest 68 rubla. Oma viimase viie aasta põhjast lahutab rubla aga üksjagu maad: 2016. aasta jaanuaris tuli dollari eest välja käia ligi 77 rubla.

Languses oli ka euro - euroala on Türgi majandusega tihedalt seotud ning investorid kardavad nii seda, et Euroopa pankades olev Türgi võlg siinsetele ettevõtetele kehvasti mõjuda võib kui ka Euroopa reaktsioone USA-Türgi konflikti osas.

Pole kaotajaid ilma võitjateta: tõusu võivad nautida turvasadamatena tuntud Jaapani jeen, Šveitsi frank ja dollar.

„Ma tahan, et nad (USA – toim) teaks, et me ei anna alla. Me jätkame tootmist ja me jätkame ekspordi suurendamist,“ ütles Türgi president Recep Erdogan pühapäeval, lisades: "Kui te tulete meie vastu oma dollaritega, siis me leiame teise võimaluse äri tegemiseks…. USA ohverdab oma 81 miljoni elanikuga liitlase Türgi terroristlike sidemetega pastorite nimel“.

Suhted kahe NATO liitlase vahel on pehmelt öeldes pingelised. Türgi on asunud otsima abi teiste võimalike liitlaste, Hiina, Venemaa ja Katari käest, kuigi Bloombergi analüütikud leiavad, et neil pole võimekust Türgit finantsaugust välja aidata.

Võitlust peab Türgi ka sotsiaalmeediaga: Handelsblatti andmetel uuritakse riiklikul tasandil sotsiaalmeedia kontosid ja astutakse juriidilisi samme nende vastu, kes Türgi majanduslikku olukorda kritiseerivad.