Roosaare: otsin seda, mida turg väga ei armasta

Räägime sinu investeerimisportfellist. Sa oled investor alates 1999. aastast.

Kuna ühisrahastust tollal ei olnud, siis aktsiad olid põhiline koht, kust alustada, ei olnud vaja nii suuri summasid kui kinnisvaras ja tundus selline koht, kus oli võimalik kergelt ja kiirelt rikkaks saada. Esimene tehing oli mul Eesti Telekomiga, neid aktsiaid enam alles ei ole, ei ole vist enam ka börsil neid saada. Pärast seda muutusin ka n-ö kogenud jobuks, kes arvas, et ta teab kõike, andis teistele nõu ja tsiteeris erinevaid börsivihjeid. Kauplesin seal Tallinna börsi erinevaid aktsiaid, üles-alla joonistasin graafikuid. Vahel võitsin, vahel kaotasin – kuna üldiselt oli tõusev turg, siis rohkem võitsin kui kaotasin, aga sellist väga suurt kasumit sealt ka ei tulnud. Kui kapitali juurde tekkis, siis mingi hetk kolm-neli aastat tagasi võtsin ma sellise suuna, et pigem püüan osta ja hoida ja olla passiivne investor ettevõtetes, kuna ma olin aru saanud, et turgu ajastada ja osta-müüa on väga keeruline, kui mitte öelda võimatu.

Kui rääkida aktsiavaliku protsessist, milline see praegu on ja kuidas on muutunud?

Mulle endale on südamelähedasem väärtusinvesteerimine, katsuda leida neid aktsiaid, mis on oma tegelikust hinnast odavamad ja mida turg väga ei armasta hetkel, et neid siis vaikselt koguda. Ja kui hinnad peaksid üle mõistuse kalliks minema, siis neid vaikselt otsast müüa, aga veelgi parema meelega lihtsalt hoida ja lasta sellel ettevõttel kasvada. Mulle endale meeldivad just sellised ettevõtted, mille olemasolu pärast ei pea muretsema, kus ma olen suhteliselt kindel, et 10-20-30 aasta pärast need ettevõtted tegutsevad ja on elujõulised. Ja see on põhjus, miks ma viimastel aastatel Balti börsidelt olen just USA ja globaalsete ettevõtete suunas liikunud.

Mis on olnud viimased põlatud aktsiad, mida sa oled juurde ostnud?

Võib-olla esimene, mis meelde tuleb, on Starbucksi aktsia, tubakatootjate aktsiad mõned kuud tagasi ja siis on üks selline ettevõte nagu Berkshire Hathaway, mida ma alati, kui vaba raha tekib, või võimenduslaenu limiit suureneb, üritan ikka natukesekaupa juurde osta. Ma usun, et see on selline hea aktsia, mis võib-olla tõusval turul ei ole nii edukas, ei pruugi indeksit lüüa, aga kui peaksid tulema raskemad ajad, siis ma usun, et Berkshire Hathaway aitab langusaega paremini üle elada. Mina ei julge ise aktsiaid lühikeseks müüa, siis selleks, et langustrendis mitte kaotada nii palju, on Berkshire Hathaway niisugune ettevõte portfellis, mis aitab langustrendi üle elada.

Kuidas sa oled enda jaoks paika saanud portfelli ehituse? Millised on need varade suurusjärgud või kuivõrd hajutatud peaks see portfell olema?

Mulle meeldivad kolm varaklassi: aktsiad, kinnisvara ja väljaantud laenud, üritan nende vahel laveerida. Aktsiatest on portfellis üle 50 ettevõtte, see annab mulle piisavalt rahuliku une, need on ka erinevatest sektoritest. Aga ma arvan, et see on isegi liiga hajutatud portfell, kindlasti saab väiksema hajutatusega ka hakkama.

Kas praegu tasub aktsiaid kokku osta või ei tasu?

Mulle meeldis üks intervjuu, kus küsiti sedasama küsimust, et meil on olnud nüüd kümme aastat tõusvat turgu, kas järgmisel aastal aktsiad tõusevad või langevad, ja siis see, keda intervjueeriti, ütles, et noh, suure tõenäosusega tõusevad. Keskeltläbi on kahel kolmandikul aastatel aktsiad tõusnud ja ühel kolmandikul langenud. Me ei tea ette, milline järgmine aasta saab olema, ja kui viis korda järjest on kull tulnud, et tähenda see, et kuues kord ei võiks ikka kull tulla. Teisalt meeldib mulle see arvumaagia ka, et oli kriis meil 1998, oli kriis 2008 ja nüüd on 2018, nii et Berkshire Hathaway aktsia ootab mul portfellis ka kriisi ilusti.

Kas tsitaat, et pulliturul ei tehta raha mõistuse, vaid istumisega, peab ka sinu puhul paika?

Ma usun küll. Kui sa mängid juba natuke suuremate summadega, siis see on investeerimise puhul tore, et protsendid töötavad suuremate summade puhul samamoodi nagu väiksemate summade puhul. Trendiga kaasa sõita on kindlasti mõistlik mõte. Alati, kui mul tekib kihk mingit aktsiat müüa, siis ma vaatan Philip Morrise 20 aasta graafikut või mõtlen Seppo Saario sõnade peale, kuidas tema oli Hansapanga üks esimesi investoreid ja ta need kiire kasumiga maha müüs. Lihtsalt proovida hoida neid aktsiad, mis kümne- või sajakordistuvad aastatega.

Sina pigem hoiaks ja kui tuleb võnge allapoole, siis oma pikaajalisi positsioone ei likvideeriks?

Tahaks loota jah. Ega inimene ju ette ei tea, mis ta paanikas tegema hakkab, aga katsuda siis investeerida sellist raha, mida ei ole vaja välja võtta. Ja selle jaoks mulle meeldivad ka dividendimaksed, et ettevõtted, kes eelmise kriisi ajal suutsid dividende kasvatada, loodetavasti suudavad seda ka järgmise kriisi ajal. See teeb emotsionaalselt hoidmise lihtsamaks, kui sa tead, et sul iga kvartal laekub sealt uut rahavoogu peale. Siis ei pea nii palju keskenduma aktsia hinnale, vaid saad keskenduda rahavoole.

Kuula alates 26:12.