Taani keerab Danske tõttu rahapesuseadusele vunki juurde

Seaduseelnõu, mille eesmärk peaks olema kehtestada rahapesule veelgi karmimad karistused, pidanuks saama valmis juba parlamendi kevadhooajal, ent praeguse seisuga ei näe see päevavalgust enne kui oktoobris, kirjutas Bloomberg. Asjaga kursis olijate sõnul on peamiseks põhjuseks enam kui 7 miljardi euro läbivoolamine Danske Eesti filiaalist. Allikate sõnul on asi paisunud sedavõrd suureks, et Taani poliitikud tahavad rahapesu tõkestamise seadust varasemast oluliselt karmimaks muuta. Kabinettides käib elav arutelu, mil viisil arvutada patustajatele määratavaid trahve ning kui suured karistused üldse määrata.

Danskes toimuva suhtes on algatatud uurimine nii Eestis kui ka Taanis, kus opositsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide eestkõneleja Morten Bodskov ütles, et koostamisel on ka uus strateegiadokument, mille eesmärk peaks olema paika panna plaan, mil viisil võidelda finantskuritegudega. Ta viitas, et ka praegune majandusminister Rasmus Jarlov on öelnud, et tahab finantskuritegudega tegelemiseks hoopis karmimat viisi.

„Hoolimata ulatuslikest lepetest, seadustest ja ponnistustest pangandussektori puhastamiseks on viimastel aastatel siiski olnud mitmeid juhtumeid, mis on nõrgestanud usaldust pangandussektori suhtes,“ seisab sotsiaaldemokraatide ettepanekus. „Panama paberid, Luksemburgi lekked ning praegune laiaulatuslik Danske Banki rahapesuskandaal on vaid viimased näited pankade ebaõnnestumisest ja ebaaususest.“