Hinnasõda ETFide maailmas

27. august 2018, 15:08
Allahindlused jõuavad finantsmaailma.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180827/BORS/180829743/AR/0/AR-180829743.jpg
Ainult tellijale

Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide maailmas käib aktiivne sõda madalamate haldustasude rindel. Haldustasusid on kärbitud juba aastaid ja seda teevad nii USA kui ka Euroopa ETFide fondihaldurid. Investoritele on tegu hea uudisega.

Hinnasõja tulemuslikkust illustreerib hästi tõsiasi, et selle aasta esimesel poolaastal on näiteks USA ETFide turul turuosa võitnud just madalamaid haldustasusid rakendavad fondivalitsejad, nagu Vanguard ja Charles Schwab. Vanguardi turuosa USA ETFi-turul on küll vaid 25%, kuid värskelt ETFidesse voolanud rahast on firma oma fondidesse suutnud meelitada koguni 32%. Veelgi märkimisväärsem on Charles Schwabi saavutus, kes, omades vaid 3% turuosa, on omale saanud 13% kogu börsil kaubeldavatesse fondidesse liikuvast rahast.

Suurimat turuosa, 39%, omab USAs registreeritud ETFide turul siiski jätkuvalt kaubamärgi iShares all ETFe pakkuv BlackRock. Samas on sell aasta jooksul BlackRock oma fondidesse suutnud meelitada vaid 36% börsil kaubeldavatesse fondidesse värskelt laekunud rahast. Seega teeb liidripositsioonil olev BlackRock vähikäiku. Põhjus on siinkohal selge – konkurentidel on madalamad haldustasud.

Rohket uue raha sissevoolu nautivate Vanguardi ja Charles Schwabi varade mahuga kaalutud keskmine haldustasu määr on vastavalt 0,07% ja 0,09% aastas. BlackRocki iSharesi nime kandvate ETFide puhul on sama näitaja kõrge 0,22%. Kuna tasude hinnavahe ulatub kohati juba kordadesse, ei ole ime, et fondide varade mahtu kasvatavad kõige hoogsamalt just Vanguard ja Charles Schwab.

Investorid on muutunud üha teadlikumaks ja hinnatundlikumaks ning fondivalitsejad on varmad seda enda huvides ära kasutama. Madalad haldustasud ETFide maailmas tingivad selle, et üha enam varasid liigub traditsioonilistest investeerimisfondidest börsil kaubeldavatesse fondidesse, aktiivselt juhitavatest fondidest passiivselt juhitavatesse fondidesse ja samaväärsete fondide valikus üha rohkem kõige madalama haldustasuga fondidesse.

ETFid kui hinnasõja peamine tander

Kuigi haldustasude hinnasõda on peetud juba aastaid ka traditsiooniliste investeerimisfondide tasemel, on põhiliseks sõjatandriks kujunenud siiski ETFid. Analüüsifirma FactSet andmete kohaselt oli varade mahtu suurendanud ETFide keskmine aastane haldustasu ligikaudu 0,19%, samas turuosa kaotavatel fondidel oli see 0,27%. Nende ETFide kulukuse määr, millel puudusid selged konkurendid, oli märkimisväärselt kõrgem ehk 0,33%. Veelgi enam, sellistel börsil kaubeldavatel fondidel, mille vastu olid investorid huvi täielikult kaotanud ja mis läksid likvideerimisele, oli keskmine aastane haldustasu koguni 0,90%.

Haldustasude olulisust on sobilik illustreerida 2013. aastal turule tulnud ROBO Global Robotics and Automation Index ETFi näitel (kauplemissümbol ROBO). ROBO oli esimene robootika ja automatiseerimise temaatiline ETF ja seda hea mitu aastat. See võimaldas hoida ETFi haldustasu määra nõnda kõrgel nagu 0,95% aastas. 2016. aastal turule tulnud Global X Robotics & Artificial Intelligence ETF (kauplemissümbol BOTZ) seadis haldustasu määraks aga oluliselt madalama 0,68%. Alates sellest ajast on investorid selgelt eelistanud BOTZi. Näiteks selle aasta esimese kuue kuu jooksul on BOTZ kogunud üle 1 miljardi dollari värsket raha, samas kui ROBO on varade mahtu kasvatanud vaid 250 miljoni dollari võrra.

Samas paistab, et ka selliste niši-ETFide puhul on veel ruumi hinnasõjaks, sest napilt kuu aega tagasi tõi maailma suurim ETFide fondivalitseja BlackRock turule oma versiooni robootikasektori fondist – iShares Robotics and Artificial Intelligence ETF (kauplemissümbol IRBO). IRBO haldustasu on veelgi madalam, nimelt 0,47% aastas.

Raevukas hinnasõda S&P 500 indeksit järgivate ETFide seas

USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks on üks tuntumaid. See tähendab, et väga populaarsed on ka seda indeksit järgivad ETFid. Seega ei tasu imestada, kui kõige raevukam hinnasõda käib just S&P 500 indeksit järgivate ETFide tandril. Nüüdseks oleme pärast mitut haldustasude kärpimist jõudnud olukorda, kus kolme suurima seda indeksit järgiva ETFi haldustasud on järgmised: SPDR S&P 500 ETF Trust (kauplemissümbol SPY) 0,09% aastas, iShares Core S&P 500 (IVV) 0,04% aastas ja Vanguard S&P 500 ETF (VOO) samuti 0,04% aastas. SPY, olgugi et kõige kallim, on läbi aegade olnud investorite ja kauplejate lemmik, sest tema kauplemisaktiivsus on olnud kõige suurem.

Nüüdseks on haldustasude käärid kasvanud aga nõnda suureks, et üha rohkem investoreid eelistab SPY asemel soetada konkurentfondi, olgu selleks siis IVV või VOO. Näiteks selle aasta esimese poolaasta jooksul on SPY kaotanud ligikaudu 2,5% turuosa kõigi S&P 500 indeksfondide hulgas, samas kui IVV ja VOO on mõlemad oma turuosa 0,5–1,0% võrra kasvatanud.

Haldustasude langetamise lahinguid ei peeta ainult Ameerikas. Ka Euroopas registreeritud ETFide maastikul on sel aastal investorite rõõmuks välja tuldud mitme haldustasude kärpimise uudistega. Nii näiteks kärpis aprillis Fidelity International oma Iirimaal registreeritud Fidelity S&P 500 Index Fundi aastast haldustasu, mis nüüd on 0,06%. Euroopa turu liider on siiski Prantsusmaa fondivalitseja Lyxor, kes märtsis tuli turule Core kaubamärki kandva madalate haldustasudega fondide sarjaga. Lyxori Core fondide aastased kulukuse määrad algavad isegi nõnda madalalt nagu 0,04% aastas. Näiteks saab tuua Lyxor Core Morningstar UK NT (DR) Ucits ETFi ja Lyxor Core Morningstar US Equity (DR) Ucits ETFi, mille mõlema haldustasu ongi 0,04% aastas.

Kõige värskemad haldustasude langetamise uudised Euroopas registreeritud ja siinsetel börsidel kauplevate ETFide kohta tulevad BlackRockilt, kes juunis langetas märkimisväärselt viie populaarse ETFi haldustasusid.

Hinnasõda ETFide maastikul on jätkuvalt täies hoos. Kõik suuremad fondivalitsejad on haldustasusid kärpinud nüüd nii 2016., 2017. kui ka 2018. aastal. Hiljuti jõuti indeksifondide turul ka ilma haldustasuta fondideni, kui Fidelity Investments tõi turule kaks 0,00% tasuga börsil mittekaubeldavat indeksifondi – Fidelity Zero Total Market Index Fund ja Fidelity Zero International Index Fund. ETFide maailmas on nullini veel veidi minna, mis tähendab, et näeme haldustasusid langemas veel mõnda aega. ETFidesse raha paigutavate investorite jaoks on see kõik positiivne. Nõnda saame indeksifondidesse investeerides kätte üha suurema osa indeksi tootlusest.

Indeksifond ei ole ETF

Indeksifondid kui investorite lemmikud

Suhteliselt laialt on levinud arusaam, et indeksifondi ja börsil kaubeldava fondi vahele võib panna võrdusmärgi. Päris nii see siiski ei ole. Kuigi võib öelda, et valdav osa börsil kaubeldavatest fondidest ehk ETFidest on indeksifondid, siis kõik indeksifondid ei ole kaugeltki ETFid. See tähendab, et eksisteerivad ka sellised börsil mittekaubeldavad ehk traditsioonilised investeerimisfondid, mis järgivad üks ühele mõnd konkreetset indeksit. Neid fonde nimetataksegi indeksifondideks. Juhul kui see fond on loodud traditsioonilise investeerimisfondi struktuuri silmas pidades (inglise keeles mutual fund), on tegu tavalise investeerimisfondiga. Samas juhul, kui indeksifond kaupleb ka börsil, on tegu ETFiga (inglise keeles exchange tarded fund).

Selline eristamine on oluline, sest tegelikult on juba aastaid toimunud varade ümberpaigutamine ka traditsiooniliste investeerimisfondide hulgas. Raha voolab välja aktiivselt juhitavatest traditsioonilistest investeerimisfondidest ja varade mahtu kasvatavad passiivselt juhitavad investeerimisfondid ehk indeksifondid.

Näiteks möödunud aastal kaotasid USAs registreeritud aktiivselt juhitavad aktsiafondid ligikaudu 285 miljardi dollari väärtuses varasid. Sellest 125 miljardit dollarit liikus just nimelt passiivselt juhitavatest traditsioonilistesse investeerimisfondidesse ehk indeksifondidesse. Alates 2008. aastast on aktiivselt juhitavatest aktsiafondidest välja voolanud ligikaudu 1,5 triljoni dollari väärtuses raha, millest 728 miljardit on liikunud börsil mittekaubeldavatesse aktsiatesse investeerivatesse indeksifondidesse. Ka siin on varade liikumise põhjuseks suured käärid haldustasudes. 2017. aasta lõpu seisuga võtsid aktiivselt juhitavad traditsioonilised aktsiafondid Investment Company Institute’i andmetel haldustasudeks keskmiselt 0,78% aastas. Passiivselt juhitavate raha aktsiatesse paigutavate indeksifondide aastane haldustasu oli samas kõigest 0,09%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2018, 15:07

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing