Suur naftaturu ülevaade: kuidas mõjutab maailmaturg hinda Eestis

04. september 2018, 06:00
Venemaa on olnud OPECi naftalepetes sage osaleja.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180904/BORS/180839999/AR/0/AR-180839999.jpg
Ainult tellijale

Nafta on maailma üks politiseeritumaid kaupu ning selle hinda mõjutavad suuresti just tagatoamängud, mis ei jäta puudutamata ka Eestit.

„Kütuse hind ei kujune nii, nagu Nõmme turul maasikaid müües,“ ütleb kütuseturu entusiast ning Alexela juhatuse liige Alan Vaht ja märgib, et naftaturust aru saamiseks tuleb mõista, kes turul niite tõmbavad, ning eristada, mis sündmus mõjutab hinda ja mis mitte.

Naftariikide majandused võisid olla rahul, kui 2014. aastal ilutses barreli hinnasildil 120 dollarit. Vahepeal aga kukkus hind suisa 30 dollarile ja on nüüd roninud 70 dollarile ehk on nelja aasta tagusest ajast veidi vähem kui poole jagu allpool. Selle suure muutuse taga on omajagu põhjuseid.

Klassikalisemad, mida välja tuuakse, on nõrk nõudlus, suur pakkumine, riikide kopsakad naftavarud, tugev dollar ning USA kildanafta tootmise buum. Hoolimata madalast hinnast ei reageerinud tootjad kohe toodangu kärpimisega. Selleks pidi ootama kaks aastat. Siis sõlmis OPEC ühes mõne organisatsioonivälise riigiga naftaleppe, kus seisis, et tootmist hakatakse kärpima. See tõi kaasa nafta hinna võrdlemisi kiire tõusu.

Kui nafta hind oli tugevas langustrendis, näitas nõrgenemise märke ka USA naftaturg, mis oli hoo sisse saanud just tänu kõrgele hinnale. Paljud USA ettevõtted võtsid musta kulla maa seest väljapumpamiseks laenu ning pidid madala hinna tõttu uksed sulgema.

Arvati, et madal hind annab USA tootjatele lõpliku põntsu ning mõned analüütikud olid veendunud, et naftaleppega venitamine on OPECi de facto juhi Saudi Araabia kaval samm. USA naftatootjad osutusid aga oodatust vintskemaks ning USA naftatootmine on tüürinud kõigi aegade tippu.

Globaalsel naftaturul on praegu kolm tähtsamat mängijat: OPEC, USA ja Venemaa.

Soomes asuvast Porvoo tehasest tuleb umbes 30% Eesti kogukütusest. Neste ostab lõviosa naftast Alan Vahi sõnul Venemaalt. Kui veel neli-viis aastat tagasi tõid Eesti suuremad kütusemüüjad enamiku oma kütusest Porvoost, siis praeguseks on tuuled pöördunud – kõik suuremad kütusemüüjad toovad oma kütuse Poola suurfirmale Orlenile kuuluvast Mažeikiai tehasest Leedus. Toona veel Statoili nime kandnud tanklaketi (nüüd Circle K) tootejuht Indrek Sassi viitas meediale antud kommentaaris, et Porvoo vahetamine Mažeikiai vastu tulenes konkurentsivõimelisematest hindadest.

Varem tuli Eestisse kütust ka Venemaal Kirišis paikevast tehasest, ent sealsed tarned lõppesid pärast aprillirahutusi. Saks meenutas, et ilmselt lootsid venelased, et suudavad Eesti kütuseturu põlvili suruda. Kokkuvõttes selgus, et Kiriši tehase kadumist ei pannud keegi suurt tähelegi. Vaht lisas, et Venemaa soov Eesti jaoks kütuseturg kinni panna oli sedavõrd tugev, et isegi veel mõne aasta eest siin tegutsenud Vene kütusefirma Lukoil ei saanud oma kütust tuua Venemaalt, vaid pidi tooma Mažeikiai tehasest.

Kuidas ja miks muutub hind tanklaposti otsas?

Alan Vaht selgitas, et kui kütuseauto sõidab terminalist välja, on kütusel küljes hinnasilt, mis põhineb maailmaturu hinnal. Kui tanklakett ostab kütust sisse näiteks kolme päeva keskmise hinnaga, siis selle hinna alusel ka müüakse. See tähendab, et kui täna on esmaspäev ning kütuseauto sõidab terminalist välja, kannab kütus möödunud nädala reede, neljapäeva ja kolmapäeva keskmist hinda. Kui kolmapäeval hind tõuseb, aga reedel langeb, ei pruugi esmaspäevane kütus olla odavam, sest loeb kolme päeva keskmine. Tema sõnul kajastuvad maailmaturu hinnad tanklates üpris kiiresti. „Posti hind (tanklapost – toim) põhineb sisseostul. Sisseost põhineb maailmaturu hinnal,“ rõhutas Vaht. Intervjuu tegemise päeval oli bensiini maailmaturu hind 0,484 eurot liiter ning see moodustas 35% kütuse koguhinnast – ülejäänud osa on maksud ning tanklaketi kasum.

Tanklaketi Circle K peadirektor Kai Realo ütles, et tegelikkuses ostavad vaid väga vähesed väikesed jaemüüjad kütust sisse 1–5 päeva keskmise hinna alusel ning hinnanguliselt on Eesti kütusemüüjatel jaamade kütusemahutites vähemalt nädala varu kütust.

Kuidas käib kütusega kauplemine?

Realo selgitas, et mootorikütuste hinnastamist ei ole võimalik tavatarbija jaoks lihtsas keeles üksikasjalikult lahti rääkida, sest isegi valdkonnas pikalt tegutsenud ettevõtjad peavad oma oskuseid ja teadmisi jätkuvalt täiendama, et osata kasumlikult tegutseda äris, kus toote hind muutub iga päev, toote sisseostu tuleb pikalt ette planeerida ja oluline on hoida piisavat laovaru. Lepingud tarnijatega on iga ettevõtte jaoks ärisaladus, ütles Realo.

Vaht selgitas, et edasimüüjad on tarnijatega teinud pikad, tavaliselt aastased lepingud. Pikad lepingud on kasulikud nii tanklakettidele kui ka edasimüüjatele, kes saavad kindluse, et neile on teatud kütuse hulk või siis ostjate arv ja maht tagatud. Tarnelepingutes on kirjas aastane maht, hinnavalem, tarnepreemia (mis lisandub), aga mitte konkreetne sisseostuhind, sest see kujuneb jooksvalt. Valemisse kuulub ka nafta maailmaturu hind, ütles Vaht.

Realo rääkis, et suuremad kütusemüüjad ostavad kütust sisse mootorikütuse maailmaturu hinna põhjal. Maailmaturu hinna aluseks võetakse hinnastamisagentuuri avaldatud mootoribensiini ja diislikütuse noteering, mis kujuneb päevapõhise nõudluse ja pakkumise tulemusena. Tuntud maailmaturuhinna noteeringu pakkuja on hinnastamisagentuur Platts, kuid kasutatakse ka veel Arguse ja ICISe noteeringut. See, millist noteeringut parasjagu kasutatakse, sõltub kütusemüüja ja tarnija kokkuleppest, jätkas Realo.

Tegemist on tavalise lepinguga, ainus erinevus on see, et toode, mida ostetakse, hinnastatakse iga päev uuesti ja uuesti. Ehk siis: täna rafineerimistehasest väljuva toote puhul ei pruugi ostja veel selle hinda enda jaoks teada – seda siis, kui leping näeb ette, et kütusekoguse ostu-müügitehing toimub siis, kui see jõuab Eestisse ostja terminali. Iga päev terminalist näiteks kolme päeva keskmise Plattsi hinnaga kütust ostmas käiv väikekaupleja võib iga päev täpselt sama kütusepartii eest maksta eri hinda, sest aluseks on iga päev uuenev noteering.

Kuna maailmaturul kaubeldakse kütusega dollarites, mõjutab Eesti tarbijat ka USA dollari ja euro kurss. Kui dollar tugevneb, muutub sisseostuhind kütusemüüjale ja seeläbi ka jaehind tarbijale kõrgemaks ja vastupidi. Oluline on ka transport, mille hind kütuse hinda mõjutab.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2018, 13:52

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing