Nii Sandberg kui Dorsey tunnistasid oma avakõnedes, et firmad reageerisid 2016. aasta presidendikampaania ajal USA poliitilisse arutellu imbunud Vene desinformatsioonile liiga aeglaselt, ent kinnitasid, et olukord on nüüdseks paranenud. Mõlemad platvormid on eemaldanud sadu kasutajaid, mis on olnud seotud "koordineeritud eksitava käitumisega". Sandbergi sõnul suudab Facebook üha paremini toime tulla igat laadi vastastega - "alates rahalisel eesmärgil tegutsevatest trollifarmidest kuni kõrgetasemelise sõjaväeluureni". Twitter on samuti asunud oma platvormil toimuvat karmimalt jälgima ja vajadusel ka võime teavitama, rääkis Dorsey parlamendisaadikutele. Eelmisel kuul andis firma näiteks uurimisorganitele teada Iraani valitsuse propagandat levitanud võltskasutajatest.

Mõned senati luurekomisjoni liikmed avaldasid Facebooki ja Twitteri juhtidele mõõdukat kiitust juba võetud sammude eest, kuid kahtlesid samas, kas sotsiaalvõrgustikud suudavad Venemaa ja teiste riikide (nt Iraani) inforünnakutega ka edaspidi toime tulla. Teisalt on parlament selgelt liikumas sotsiaalmeediat puudutavate seaduste kehtestamise poole. "Kongress asub nüüdsest tegutsema. Sotsiaalmeedia Metsiku Lääne ajastu on läbi saamas," tõdes Virginia osariigi demokraadist senaator Mark Warner.

Lisaks juhtisid mitmed rahvasaadikud kriitiliselt tähelepanu Sandbergi ja Dorsey kõrval olnud kolmandale, tühjale toolile, kus oleks pidanud istuma Google'i tegevjuht Larry Page.

Pärast senati ees esinemist andis Twitteri juht Dorsey vastuseid ka Kongressi esindajatekoja energeetika- ja kaubanduskomisjoni küsimustele.

Facebooki aktsia odavnes kolmapäeval 2,33% ning Twitteri aktsia lausa 6,06%.