"Hea oleks, kui noortesse investeeritaks vajaduspõhiselt ning selge on ka see, et rahaga vaesuse vastu on keeruline võidelda," nentis Roosaare Äripäeva raadio saates "Poliitikute töölaud". "Pigem tuleks vaadata rahatarkuse poole, sest ilma selleta anname noortele lihtsalt suure summa kätte, mis läheb autoliisingu sissemaksuks või kuhugi mujale ebaotstarbeliselt kasutusse."

Elluastumisfondi idee algataja Jevgeni Ossinovski sõnul on ebavõrdsus Eestis aga üks Euroopa Liidu suurimaid ning kuna vaesus on põlvkonniti edasi kanduv, tuleb selle murdmiseks midagi ette võtta. Tema sõnul sarnaneb elluastumisfondi mõte pensionisüsteemi teise sambaga. "Kõigil, kes sünnivad, peaks selline konto olema – riik võiks igakuiselt sinna lapse kohta panustada 10 euroga ning kui lähedased paneksid 20 eurot, võiks lapsel täiskasvanuks saades Eesti pensionifondide keskmist tootlust arvestades olla koos 10 000 eurot," kirjeldas Ossinovski oma plaane.

"Lähedaste panuse soodustamiseks võib aga sarnaselt kolmandale pensionisambale investeeritava summa tulumaksu alt vabastada," lisas Ossinovski. Tema sõnul maksaks elluastumisfondi loomine riigile 30 miljonit eurot.

Idee vajab kõpitsemist

Nii Ossinovski kui ka Roosaare nõustuvad, et tänapäeva noor ei oska sageli rahaga ümber käia, kuid esimese sõnul aitaks isiklik kogumiskonto lisaks elluastumisel kättesaadavale toetusele ka finantskirjaoskust parandada. "Selle omanik saab jälgida, mida tema raha teeb ning uuringud näitavad, et kui inimene astub ellu mingisugusegi varaga, on ta edukam kui puhta lehena alustaja," viitas Ossinovski muuhulgas Swedbanki uuringule, et praegu ei ole täiskasvanuikka jõudval noorel enamasti mingisugust vara.

Roosaare sõnul pakub võimaliku elluastumisfondiga sarnast teenust aga praegu juba ka erasektor. "Mina avasin oma 8aastasele pojale LHVs kasvukonto ning andsin allkirja, et ei mina ega laps tohi selle rahaga enne tema täisealiseks saamist midagi teha, samas läheb raha tema nimele," kirjeldas investor oma kogemust. "Kui laps ostab 1,1 euro eest pulgakommi, ümmardatakse summa 2,0ni ning investeeritakse USA suurematesse indeksitesse S&P 500 ning S&P 600 – ühe makse korral päevas läheb indeksisse 15–20 eurot kuus ning nii koguneb ka ilma riigi toeta täiskasvanueaks 10 000 eurot," selgitas Roosaare, kuid nentis, et riik võiks pigem inimesi selliste teenuste juurde suunata.

Äripäev uuris Ossinovskilt ka selle kohta, et kui paralleel tõmmatakse pensionisüsteemiga, kus fondid pole viimase 10 aasta jooksul oma tootlusega jõudnud isegi 5 protsendi ligidale, siis kuidas garanteerida, et tema ideega paremini läheb. "Mis puudutab tootlust, siis viimased arengud on olnud julgustavad ning arvestades Eesti pensionivara väiksust, siis noorte tuleviku fondi juurde lisamine finantsturule parandaks säästude tootlust tervikuna," jäi ta optimistlikuks.

Alternatiiv: õppelaenureform

Roosaare kombineeriks elluastumisfondi aga tema hinnangul praeguseks iganenud õppelaenusüsteemi uuendamisega. "Eelmise aasta seisuga oli 117 miljoni euro eest välja antud riigi garantiiga õppelaene, mis teenivad 5protsendilist intressi," märkis ta. "Kuna ükski pensionifond pole oma tootluselt sinna ligilähedalegi saanud, oleks lihtne lahendus, kui elluastumisfond investeeriks õppelaenude väljaandmisesse ning nii tuleks õppelaenuintressina osa raha noore taskusse tagasi."

Kui sellist lahendust aga teha ei soovita, tuleks Roosaare hinnangul õppelaenu intressi alandada. "Räägime, et noortel on raske, aga pärast koorime neilt intressidega seitse nahka," sõnas Roosaare. "Ma pooldan küll noorte rahastamist õppelaenu abil, kuid formaat võiks olla selline, et laen pärast teist või kolmandat last kustub," viitas Roosaare sellele, et noorte abistamisel tuleb silmas pidada ka riiklike prioriteete ning iibeküsimust.

Ka Ossinovski sõnul on praegune õppelaenusüsteem täiesti kohutav ning vajaks reformimist, kuid noorte abistamine peaks tema hinnangul olema siiski ettevaatav. "Minu pakutud formaat on ettefinantseeriv ning õpetab ühiskonda mõtlema, et kui tahame mingit hüve, siis peame ise selle jaoks koguma," selgitas ta. "Kui ette koguda, on ka vajadus õppelaenu järgi väiksem," oli ta veendunud. Ta lisas, et kui noor astub ellu koos õppelaenuvõlaga, on ta tõenäoliselt vähem aldis riske võtma, mis tähendab tõenäoliselt ka väiksemat tootlust tema ettevõtmistes.

Jäta vähe valikuid

Nii laste jaoks praegu turult leitavate fondide kui ka potentsiaalse loodava elluastumisfondi puhul peavad nii Ossinovski kui ka Roosaare oluliseks, et osalistel oleks selle administreerimisel võimalikult vähe valikuid. "Mulle elluastumisfondi idee selle poolest meeldib, et lapsevanem ei saa seda välja võtta ja vahepeal kuhugi autoliisingusse panna," märkis Roosaare.

Samuti ei tohiks tema hinnangul anda lapsele võimalust enne täiskasvanuikka jõudmist oma kogutud vara paigutamisel ise otsuseid teha. "Nii loodav fond kui teine sammas peaksid olema sellised, kus ei ole liiga palju valikuid," sõnas ta. "Kõige olulisem on tagada, et raha ei oleks väljavõtmise hetkel vähem, kui seda on sinna sisse pandud," lisas Ossinovski. Tema sõnul on sarnane fond loodud ka Suurbritannias, kus see osutus populaarseks just seetõttu, et vahepeal ei olnud võimalik raha välja võtta – nii said kindlustunde lapse tulevikku panustamiseks ka need vanavanemad, kes oma lastest lapsevanemate finantskäitumist mingil põhjusel ei usaldanud.

Jaak Roosaare.|FOTO: Andras Kralla

Roosaare sõnas lõpetuseks, et lapsi aitab edasi ka see, kui vanemad saavad iseendaga hästi hakkama. "Olen kindel, et lapsed õpivad finantskäitumist oma vanematelt, mina olen alati mõnest EfTENi portfelli kuuluvast hoonest möödudes oma lapsele öelnud, et sellest üks ruutmeetrike kuulub ka meile, või et Selverist leiba ostes tuleb sendike meile kui aktsionäridele tagasi," märkis ta. Ühiskonnas aitab aga jõukust tagada Roosaare hinnangul see, kui mõeldakse rohkem laste saamisele. "Soovitan kõigil kuulajatel saada kolm last – üks emale, üks isale ja üks riigile," lõpetas Roosaare.