Ain Hanschmidt: ärimees, kes tunnetab turgu

13. september 2018, 06:00
Mitme valdkonna investeeringute tüürimine on põnev väljakutse, leiab suurärimees Ain Hanschmidt.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180913/BORS/180919842/AR/0/AR-180919842.jpg
Ainult tellijale

Praegu on hea aeg oma investeeringutest väljumiseks, et vabanev raha mõne aasta pärast majandusolukorra halvenedes taas soodsalt hinnatasemelt ringlema panna, leiab suurettevõtja Ain Hanschmidt.

„Äri on selline, et tuleb osta ning hiljem investeeringust ka väljuda,“ põhjendas Tallinnas nelja ning Riias üht hotelli omav Hanschmidt Äripäeva raadio saates „Investor Toomase tund“ Pirita Top Spa müüki. „Eks püüame turgu tunnetada ning 2017. ja 2018. aasta, nagu ka tõenäoliselt järgmine, on suurepärased investeeringuteks väljumiseks – hiljem on juba raskem midagi müüa, sest siis jõuab kätte investeerimise ja ostmise aeg.“

Hanschmidt tõdes, et hotelle on temalt ära püütud osta ka varem. „On tahetud kogu ketti ning otsustasime siis lõpuks proovida ja ühe objekti müüki panna,“ selgitas ta tehinguni jõudmist. „Kuna Tallinki jaoks on oluline omada hotelle kesklinnas, loobusimegi Piritast.“

Äridega rahul

Pirita TOP Spa müük pole Hanschmidtil aga ainus raha liigutamine, vaid ka varem on tehtud ja suurendatud investeeringuid. „Suurendasime ka Tallinkis osalust, sest peame seda väga heaks ettevõtteks ning meie teine väga suur investeering on Eesti Gaas,“ meenutas mees. „Oleme väga rahul, et gaasi tarbimine Eestis ei ole enam languses, samuti oleme LNG turul praeguseks juba tankimiste arvu poolest üks suuremaid tegijaid,“ rõõmustas ta.

Rahuloluks annavad Hanschmidtile põhjust ka tema teised ärid. „Eks muidugi ole kogu aeg midagi, mis läheb käest ära ja kus tuleb süsteemi luua, kuid enamikuga olen rahul,“ nentis ta. „Näiteks Tallinki laenukoormus on vaid kolm EBITDAd (maksu- ja kulumieelne kasum – toim), mis tähendab, et soovi korral oleme võimelised kolme aastaga kõik tagasi maksma, lisaks suudab Tallink maksta dividende.“

Hanschmidt on omandanud kinnisvaraobjekte, mis toodavad talle stabiilset rahavoogu. Nii näiteks omab ta koos Enn Pandiga restorani Tallinna vanalinnas. „Vana sõber Aare Raig pakkus meile võimalus investeerida Vana-Posti 7 asuvasse räämas majja ning mõtlesimegi, et panustame vanalinna veel ilusamaks tegemisse,“ kirjeldas ta ettevõtmise alguslugu. Nüüdseks on maja täielikult välja renditud ning lisaks büroopindadele ja külaliskorteritele asub seal Tai restoran, mida on külastanud ka Tai asepeaminister ning nimetanud selle kööki kõige autentsemaks Eestis.

Äride omamist väga erinevates valdkondades Hanschmidt endise pangainimesena probleemiks ei pea. „Oleme nüüd nagu investeerimisfirma, kes paigutab raha eri kohtadesse. Ühelt poolt on tegemist riski jaotamisega, kuid teisalt pakub see lihtsalt põnevust, kuidas erinevate valdkondade vahel on võimalik sünergia tekitada,“ märkis ta. „Samas saan aru, et äri tehes tuleb end igale ärile 110 protsenti fokuseerida, ja seda on ka tehtud.“

Riske jagub

Praeguses majandusolukorras tahaks Hanschmidt aga keskenduda riskijuhtimisele. „Muidu uinutab praegu toimuv ära – teatavasti tehakse halvad otsused just heal ajal, kui kõik läheb ladusalt ja tekib mugavus ning tähelepanu hakkab hajuma,“ selgitas Hanschmidt.

Praegu näeb ta ettevõtjana suurt väljakutset näiteks üha kasvavas palgasurves. „See on asi, millega tuleb kaasa minna ning selleks tuleb pidevalt lisandväärtust suurendada, et oma tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga müüa,“ rääkis Hanschmidt. „Näiteks Eesti Gaasis läksime LNG peale üle.“

Hanschmidt ütles, et tegevust mõjutavad ka poliitilised riskid. Kuna ta tegutseb mitmes valdkonnas, mõjutab iga valitsuse muutus midagi tema portfellis olevatest investeeringutest. „Praegu näiteks on energia hind liiga kõrgeks lastud – see mõjutab firmade omahinda ja konkurentsivõimet,“ märkis ta. „Riik maksustab liiga kergekäeliselt energiat ega arvesta sellega, et tööstus hoiab majandust üleval,“ jagus tal valitsejatele kriitikat. Ta lisas, et kõrge energia hinna tõttu on paljud välisinvestorid jätnud Eestisse tulemata. Samuti jääb Hanschmidtile mõistetamatuks, miks on keskkonnasõbralikum gaas näiteks kivisöest ja põlevkivist kõrgemini maksustatud.

Võrreldes eelmiste kümnenditega toob Hanschmidt välja bürokraatia kasvu. „Praegu on võimatu ehitada mingit kõrghoonet, sest detailplaneeringu tegemine võtab 10 aastat aega, kui sama idee tuli aga 1995. aastal, oli hoone kolm aastat hiljem püsti,“ tõi ta näite. „Entusiasm ja võimalused midagi ära teha olid 1990ndatel suuremad – toona sai inimestega rääkida ja mõtte edasi anda, nüüd peab kasutama advokaatide abi, et jumala eest mõne vale lausega midagi ära ei rikuks, kasulikum on maksta kallile advokaadile, et ta sinu eest kõneleks.“ Liigne bürokraatlikkus on väljendub Hanschmidti hinnangul ka börsiteadete ranges reglementeerituses, mis piirab tema sõnul firmade avatust.

Siiski tõdeb Hanschmidt, et majandus on praegu stabiilsem ning seda hoolimata poliitilistest turbulentsidest. „Kõige rohkem ohustab see, kui uued inimesed saavad võimule ja hakkavad tõmblema ning inimeste äriplaane ära rikkuma – see on väga ohtlik,“ tõdes Hanschmidt. „Lisaks on suur probleem see, et ettevõtja tavaliselt saab oma vigadest aru, aga valitsus tegi alkoholiaktsiisiga vea ja jääbki vaatama, kuidas miljonid Lätti lähevad, isegi kooliõpilane parandab kahe ära,“ pahandas ta.

Veel ootab Hanschmidt riigilt õigusselgust ning näitlikustab seda Olympicu börsilt lahkumise saaga taustal. „Reeglid peavad olema paigas ning kui neid on järgitud, siis on ka lahkumine okei,“ nentis ta. „Praegu ei julge välisinvestorid Eestisse tulla, sest isegi kui täidad reegleid, hakkab mingi väikeinvestorite grupp sinuga vaidlema ja sind taga kiusama ning lõpuks tuleb jälle peale maksta.“

Ootab tehnoloogilist pööret

Tulevikult ootab Hanschmidt aga tehnoloogilist revolutsiooni ning peab seda silmas ka investeeringuid tehes. „Kui 1905. aastal investeeriti tõldadesse ja autodesse, siis peagi kaotasid esimesed tõldade kadumise tõttu oma raha – peab vaatama, et ise sama viga ei tee,“ rääkis ta. Üha rohkem investeerib Hanschmidt aga inimestesse. „Hindan neid, kes on valmis uute võimalustega kaasa minema.“ Samuti soovitab mees õppida insenerierialasid, sest tehnoloogiate toimimisest arusaamist läheb tulevikus tema hinnangul järjest rohkem vaja.

Kuigi Hanschmidt kinnitas, et tema ise pole väga palju elus lobistanud, siis lobistamine on tema hinnangul Eesti majanduskeskkonna tulevik. Lähiaastatelt loodab Hanschmidt aga erialaliitude tugevnemist. „Eestis on väga paljud hanked juba ministeeriumides ära otsustatud, samas kui Soomes teevad selliseid ettepanekuid erialaliidud, sest nemad teavad, kuhu on raha efektiivne suunata,“ märkis ta. „Meil on praegu nii, et iga ettevõtja seisab iseenda eest,“ viitas Hanschmidt sellele, et kollektiivselt oleks võimalik palju rohkem saavutada.

Juhuslik kohtumine Infortari fuajees.

Väliskapitali Eestisse meelitamiseks peab ta aga oluliseks lennuliikluse tihendamist olulisemate Euroopa Liidu finantspealinnadega. „Keegi ei taha lühikest maad mitu päeva sõita,“ ütles ta. Samuti soovib Hanschmidt Tallinna korralikku konverentsikeskust. „Tehku linnahall korda, selle asemel et sadu miljoneid eurosid makse Lätisse lasta,“ lõpetas ta.

Järgmist suurt uudist ärivaldkonnas lubab Hanschmidt aga selle aasta oktoobri algul, jättes küll ütlemata, millega täpsemalt tegu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2018, 17:52

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing