HKScan: me ei ole kriisis

Artikkel

- Börsiuudised
- 25. september 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
HKScan: me ei ole kriisis
Enam kui 300 miljoni euro suurune netovõlg ning kehvad majandustulemused ei suuda varjutada HKScani juhtkonna optimismi. „Me ei ole kriisis,“ ütles ettevõtte finantsjuht Mikko Forsell intervjuus Äripäevale HKScani kontoris Soomes Vantaas.
Selle aasta algusest alates ettevõtte finantsasju ajanud Mikko Forsell eelistab finantsjuhti võrrelda väravavahiga. Ja seda mitte üksnes seetõttu, et ta ise on kunagi jalgpalli mänginud, vaid põhjusel, et finantsjuhi ülesanne on kindlustada, et mängijad saaksid väljakul toimetada ja meeskonna võiduni viia.
Möödunud aastal tuli HKScan välja uue strateegiaga, mis peaks tõsistes finantsraskustes ettevõttele elu taas sisse puhuma. Järgneb intervjuu HKScani finantsjuhi Mikko Forselliga ning kommunikatsiooni eest vastutava Mikko Saariahoga.
Mulle tundub, et Soome meedia on üpris agressiivne HKScani suhtes.
Mikko Forsell: Ma ütleks, et räägitud pole ainult HKScanist, vaid turust üldiselt.
Kauppalehti tundus viimati päris kuri. (Kauppalehti analüütik Ari Rajala kirjutas juulis, et kuigi aktsia on odav, pole seda mõtet praegu osta – toim.)
Forsell: Ettevõtte seisukohast ootame, et me suudaks eelmisel aastal tehtud strateegia läbi viia. Hübriidvõlakirja loomine (ettevõte teatas augusti lõpus, et laseb välja 50 miljoni euro suuruse hübriidvõlakirja, et tugevdada omakapitali ja rahandusseisu – P.I.) on tavaline. Selle abil tahame me üles ehitada ettevõtte pika plaani ja sel pole mingit pistmist ettevõtte majandusraskustega.
2014. aastal olid teil ka finantsraskused ja siis te müüsite maha ühe osa Sokolowi tehasest. Saite 180 miljonit eurot. Nüüd hübriidvõlakiri. See ei paista ausalt öeldes väga jätkusuutlik…
Forsell: Ma pole nii kaua siin ettevõttes olnud. Kui vaadata aga ettevõtte seisukohalt, siis viimastel aastatel on investeeritud palju, et ettevõtet üles ehitada. Ma arvan, et tookord oli see hea otsus, sest turult saadi hea hind. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks toona see osalus maha müüdi.
HKScani kommunikatsioonijuht Mikko Saariaho (vasakul) ja finantsjuht Mikko Forsell (paremal). Foto: Andras Kralla
Te olete võtnud eesmärgiks raha säästa. Aastaks 2020 peaksite te kokku hoidma 40 miljonit eurot aastas. Kuidas see välja hakkab nägema?
Forsell: Mu enda taust on hoopis teisest valdkonnast ja siin ma näen, et meil on sisemise efektiivsuse suurendamiseks palju võimalusi. Me peame kogu väärtusahelat vaatama, iga lüli eraldi. Kui aga konkreetsemalt rääkida, siis muidugi peame me vaatama üle ka tootmise osa. Näiteks tahame hakata paremini ja efektiivsemalt loomi kasutama.
Kas efektiivsus tähendab ka koondamisi?
Forsell: Kui vaadata ajaloolisest perspektiivist, siis alates aastast 2000 oleme me investeerinud Baltikumi 150 miljonit eurot. Muidugi alati peame kasutusele võtma kõige optimaalsema lahenduse, mis on meie grupi seisukohast kõige olulisem. Baltikumis on meil palju häid ärivõimalusi, see on meie jaoks hea koht. Me oleme väga huvitatud Baltikumi äri arendamisest.
Rauma broileritehas pidi algselt maksma minema 80 miljonit eurot, ent lõpuks kasvas hind juba 118 miljoni euroni. Foto: HKScan
Suvel kirjutati, et umbes 200 inimest kaotab töö.
Forsell: See puudutas Soome turgu.
Saariaho: Me pole midagi veel otsustanud, räägime ametiühingutega. Praegu selle kohta muud öelda pole.
Aga Baltikumis?
Forsell: Me otsime efektiivsust, aga muidugi, kui vaadata inflatsiooni ja sissetulekute tõusu, siis ma arvan, et see, mida me otsime, on optimaalne tegevus ja inimeste arv meie tegevuses. Me käime selle läbi kõigis oma turgudes.
Meil läheb Baltikumis hästi, me peame kindlustama, et Baltikumis oleks ka ettevõtete sees konkurentsi. Kuna me investeerime Baltikumi, siis see peaks andma päris tugevasti märku, et see piirkond on meile oluline.
Eestis ja kindlasti ka Lätis ja Leedus palgad aina tõusevad. Räägitakse, et tegu pole tööandjate turuga, vaid töövõtjate turuga ehk töötajad on need, kes dikteerivad.
Forsell: See on küsimus, mida saab vaadata kahes osas. Tööandjatena peame lähtuma palgatõusust ja oma töötajate heaolu tagamisest, samas ettevõttena peame me olema siiski efektiivsemad. Samas peame me kindlaks tegema, et meie ettevõttel oleks pikk tulevik.
Saariaho: Me teame, et toidutööstus on Eestis väga oluline ja me mõistame oma vastutust.
Me peame rääkima ka HKScani võlast, mis on juba üle 300 miljoni euro. Kuidas sellega toime tulete?
Forsell: Ma arvan, et see võlatase on siiski üsna mõistlik, arvestades ettevõtte suurust ja tööstusharu. Muidugi see oleneb kõik sellest, kuidas me oma finantse organiseerime. Ideaalis võiks olla võlavaba, aga see pole ka omanike seisukohast võttes tegelikult optimaalne.
Jah, aga kui võtta võla ja omakapitali suhe, siis asi ei paista hea. (Netovõla suurus on kerkinud kõrge 103 protsendini ehk rahastajate raha on mängus juba rohkem kui omanike raha – P.I.)
Forsell: Ma kohe kindlasti ei arva, et me oleks ses mõttes kriisis. Ma olen päris sageli pidanud vastama küsimustele, mis puudutab just seda hübriidvõlakirja, et finantseeringu kindlustamine ei ole meie jaoks probleem. Meil on 100 miljoni euro suurune laenuvõimalus, mida me praegu ei kasuta. Aastani 2021 on meil aega, et oma strateegiat ellu viia ja rahavooge suurendada. Netovõlg on tegelikult balansis. Pole põhjust muretseda. Meie jaoks on siiski olulisim, et me saaksime oma strateegiat ellu viia.
Kujutame aga nüüd ette, et ma olen investor. Kas ja miks ma peaksin praegu HKScani aktsiat ostma?
Forsell: Kui strateegiat vaadata ja mõelda sellele, kuidas me äri arendame, on palju põhjust uskuda, et äri läheb edaspidi paremini. Ma ise siiralt usun, et meil on hea plaan, et oma ettevõte uuele tasemele viia.
Üks positiivne uudis on aga näiteks see, et teil on Hiina ettevõttega Zhejiang Qinglian Food ühisfirma. Teil on eesmärk müüa Hiina 3 miljonit kilo sealiha ja aastaks 2020 see kolmekordistada. Kuidas te sellega toime suudate tulla kõigi muude väljakutsete keskel?
Forsell: Kindlasti on see tehtav, see pole mingi probleem. Meil on hea kvaliteediga sealiha ning me anname loomadele parimat sööta. Me ei lähe Hiinas suurele turule, me läheneme Hiinas kliendile, kes tahab head kvaliteeti ja on nõus selle eest rohkem maksma.
Sealiha tarbimine ju ka aina suureneb.
Forsell: Umbes pool sealiha tarbimisest on Hiinas. Kui mõelda meie ekspordile Hiina, siis on see päris väike maht. Aga laias plaanis me näeme seda endale hea turuna.
Kui te eelmisel aastal strateegiat kokku panite, siis kas te mõtlesite ka kõige halvemale stsenaariumile, mis juhtuda võib?
Forsell: Kui strateegiast rääkida, siis halvad stsenaariumid on mõistagi osa riskide maandamisest. Mida te halva stsenaariumi all silmas peate?
Näiteks on räägitud on saneerimisest, võimalikust müügist.
Saariaho: Me oleme siin selleks, et oma ettevõte ümber pöörata ja teha seda, mida me oleme lubanud. See on see, millele me keskendume.
Aga on kedagi, kes on olnud huvitatud ettevõtte ostmisest?
Forsell: Kui keegi tahab ettevõttes osalust osta, siis peaksid nad ühendust võtma omanikega. Meie ülesanne on juhtida ettevõtet ja kindlustada, et me oleksime head tööandjad ja toodaksime kõrge kvaliteediga tooteid.
Te mõlemad pole HKScanis just väga kaua töötanud. Kui raske on juhtida ettevõtet, mis seisab silmitsi nii paljude väljakutsetega?
Forsell: Me teeme palju tööd ja panustame palju, et ettevõtte tulevikku kindlustada. Ma ise näen seda kui põnevat väljakutset ja mul on väga hea meel siin olla.
Ajastamine on muidugi keeruline, et oma strateegiat ellu viia. Samas on ka välistel aspektidel mõju. Hea oleks olla ju isoleeritud ja ainult oma asja teha. Ma siiski usun, et sellest saab suur edulugu, mul pole selles kahtlustki. Me lihtsalt vajame aega, et seda teha.
Läheme korraks tagasi Eestis toimunud palgavaidluse juurde. Palgavaidlused on Eestis haruldased ja meie riiklik lepitaja on öelnud, et see on tema jaoks olnud üks raskemaid töötülisid. Mida on HKScan tervikuna sellest õppinud?
Saariaho: Üks õppetund, mille me saime, on, et meil peab olema pidev dialoog töötajatega. See on see, millele me oleme sel aastal keskendunud. Me oleme sisekommunikatsiooni ehitanud, oleme leidnud uusi viise, kuidas pidevat dialoogi arendada, kuidas asjadest rääkida.
Forsell: Me olime ka üsna üllatunud, kui kaugele see kõik läks. Varemt on olnud töötajate ja tööandja vahel hea kommunikatsioon. Ka praegu pole kindel, mis töötajaid motiveeris.
Saariaho: Ja praegu me ei taha ka spekuleerida. Meil on Eestis 1200 töötajat ja streikijaid oli sellega võrreldes suhteliselt vähe. See oli meie jaoks keeruline situatsioon, aga me oleme rahul, et me oleme suutnud töötajatega dialoogi arendada. Ma arvan, et Eesti kolleegid on teinud kokkuvõttes head tööd, et meid kui tööandjat arendada.
Kui Eestist rääkida, siis kuidas läheb kahe juurdlusega, mis on pooleli? Jutt käib siis Teet Soormiga seotud vaidlusest ja sellest, et HKScan on võtnud Eesti ärist dividende välja laenu kujul.
Saariaho: Seda uurivad ametivõimud ja meil ettevõttena pole midagi selle kohta öelda.
Aga olete te proovinud kuidagi isekeskis jõuda Soormiga kokkuleppele?
Saariaho: Seda protsessi ei saa kommenteerida.
Kui rääkida aga sellest, et HKScan pole võtnud dividende, vaid on neid maksnud Eesti ärist välja võla kujul. Kuidas sellesse suhtuda? Sellest räägiti kui agressiivsest äritegemisest.
Forsell: Me oleme ametivõime toetanud ja see on ainus asi, mida me saame kommenteerida. Ma isiklikult ei näe, et seal oleks midagi valesti. See on olnud normaalne asi, kuidas asju ajada.
HKScani Rauma tehas Foto: HKScan
HKScan investeerib Rakvere lihakombinaati 8 miljonit eurot
Möödunud aasta lõpus teatas HKScan, et investeerib Rakvere lihatööstuse uutesse seadmetesse ligi 8 miljonit eurot. Ehitus algas tänavu mais.
„Tänu investeeringule suurendame tootlikkust, võtame kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi ja toome turule uusi tooteid. Tootmismahu suurendamine võimaldab meil suurendada ekspordimahtu,“ ütles andis HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere pressiteatega ette teada.
Presssiteates rõhutas HKScan, et peab Eestit väga oluliseks turuks ning panustab oma siinsetesse farmidesse ja tootmisüksustesse järjepidevalt. „Investeering Rakvere lihatööstusesse on hea näide meie soovist kindlustada turuliidri positsioon nii Eestis kui ka Baltikumis,“ kinnitas HKScani tegevjuht Jari Latvanen.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum