Tallinna Kaubamaja Grupi kasum neljandas kvartalis vähenes, kuid 2018. aasta kokkuvõttes jäi Kaubamaja plussi. Hästi läks supermarketitel ja automüügil, samas jalatsimüük kiratses ja kaubamajade müügitulu vähenes.
- Kaubamaja Grupp ASi juht Raul Puusepp. Foto: Andres Haabu
Börsiteates avaldatud auditeerimata majandustulemuste kohaselt oli Tallinna Kaubamaja Grupi 2018. aasta neljanda kvartali müügitulu 182,4 miljonit eurot, ületades sellega aasta varasemat müügitulu 4,2%. Grupi 2018. aasta neljanda kvartali puhaskasum oli 11,5 miljonit eurot, mis on 3,3% väiksem eelnenud aasta võrreldava aja kasumist. 2018. aasta müügitulu kokku oli 681,2 miljonit eurot, kasvades 2017. aasta tulemusega võrreldes 4,6%. Selle käibe juures teenis kontsern puhaskasumit 30,4 miljonit eurot, mis on 2% eelnenud aasta kasumist parem.
Edukalt läks Selveritel ja autokaubandusel
Väga hea müügitulemuse tegid ettevõtte avaldatud andmete põhjal 2018. aastal supermarketite ja autokaubanduse segmendid, suutes suurendada müüke ning parandada kasuminumbreid nii kvartali kui ka aasta arvestuses. Selveritest tehti 2018. aastal 38,8 miljonit ostu, mis ületas aasta varasemat 3,1%ga. Suurenemise trendis jätkusid nii ostude arv kui ka keskmine ost. Supermarketite segmendi kasumi kujunemisele on mõju avaldanud eelkõige müügitulu kasv.
2018. aasta autokaubandussegmendi edu aluseks oli edasimüüjate väga edukas aasta. Kokkuvõttes võib öelda, et autokaubandussegmendile oli 2018. aasta rekordaasta nii käivete, kasumi kui ka müüdud uute autode arvu poolest.
Soome turist ei tule enam ostma
Kaubamajade segmendi neljanda kvartali müügitulu kasvas vaid 1,8% ja aastane koguni kahanes 1,5%. Müügitulu mõjutas pikem ja jõulisem suvine allahindluskampaania, kuna pikk talv ja varakult alanud suvi ei soodustanud kevadkaupade müüke. Suviseid müüke mõjutas veel olulisel määral Gonsiori tänava remont ja Tammsaare pargi renoveerimine, mis häiris kogu kesklinna liiklust, takistades klientide ligipääsu ja vähendades Tallinna müügimajja sisenejate arvu. Lisaks toimusid juulis ja augustis renoveerimistööd Tartu müügimaja teisel korrusel. Lähtuvalt Kaubamaja asukohast Tallinna südalinnas, on 2018. aasta tulemust oluliselt mõjutanud ka Soome turistide arvu vähenemine. Soome turistide ostuharjumusi on mõjutanud muudatused aktsiisipoliitikas, mis lisaks alkoholimüügi vähenemisele on toonud kaasa kaupade müügi languse ka muudes kaubagruppides, näiteks parfümeeria, rõivad, jalanõud ja lastekaubad.
Jalatsimüük vedas alt
Jalatsikaubandusel, mis küll moodustab ettevõtte käibest üsna väikse osa, läks kehvasti. Nii käive kui ka kasum vähenesid neljandas kvartalis ja aastases arvestuses. 2018. aasta müügitulu jalatsikaubanduse segmendis oli 9,8 miljonit eurot, vähenedes eelnenud aastaga võrreldes 11,2%. Segmendi 2018. aasta maksueelne kahjum vähenes võrreldes 2017. aastaga oluliselt.
Palgatõus suurendas tööjõukulusid
Grupi tööjõukulud kasvasid aastaga 8,7%, seejuures kasvas töötajate keskmine palk 6,1%. Tegevuskulude puhul on parandatud eelnenud aasta tegevuskuluefektiivset taset. Tugevast palgasurvest ning uutesse avatavatesse kauplustesse personali värbamisest tingituna kiirenes aasta teises pooles tööjõukulude kasv. 2018. aasta võrdlusbaasis ei sisaldu eelnenud aastal Tallinnas avatud viite uut supermarketit ning Hiiumaa rändpoodi, kuid võrdlusbaas on suurem Tallinnas suletud supermarketi võrra, andis ettevõte teada.
Sel ebakindlal ajastul kindel kui kalju
Riigikogu liige ja aktsionär Toomas Kivimägi ütles enne tulemuste avaldamist, et ennustab Kaubamaja grupile kasumit suurusjärgus 11 miljonit, ja tal oli õigus. „Tallinna Kaubamaja on sel ebakindlal ajastul üks kindlamaid asju. Stabiilselt head tulemused. Neljanda kvartali kasum 11,6 miljonit vastas minu prognoosile ja oli selle aasta parim kvartalitulemus. Jättes kõrvale 2017. aasta neljanda kvartali ühekordse iseloomuga tulud ja kulud, on praegune parem tulemus kui aastatagune.“
Kivimägi on tulemustega rahul ja veendunud, et 2019 jätkatakse sama heas rütmis. „Supermarketite suurimaks väljakutseks saab Lidli tulek Eesti turule aastal 2020 ja kõik ellu ei jää. Tallinna Kaubamaja ja Selverid loomulikult jäävad. Omaette küsimus on, millist mõju Lidli tulek avaldab kasumireale, kuigi Lidl on ka liivakasti teises nurgas,“ ütles ta.
Aktsionär ei usu, et viletsalt esinenud jalatsikaubandusel võiks veel kunagi hästi minna. “Konkurents on ülitihe ja säästukettide hinnad kohati nii odavad, et sealt võileiva peale küll midagi panna pole,” nentis ta.
Tallinna Kaubamaja tuleviku suhtes ja dividendiootustes on Kivimägi optimistlik, kuna tema hinnangul on Tallinna Kaubamaja väga hästi juhtitud, aktsia kasumi ja hinna suhe (P/E) on 12, mis igati hea! Ta ei näe põhjust, miks Tallinna Kaubamaja peaks maksma vähem dividendi kui eelmisel aastal (69 senti), see teeb dividenditootluseks 8%.
Kivimägi leiab, et aruandesse koondkasumireal kirja pandud maa ja ehitiste ümberhindlus summas 15,2 miljonit eurot neljandas kvartalis kasumiaruandesse ei kvalifitseeru, ent tema arusaamist mööda näitab see ettevõtte väärtuse kasvu, mis on hea uudis kõigile aktsionäridele.
Dividend toob toiduraha tagasi koju
Osta ja hoia tüüpi pikaajaline investor Joonatan Uusväli ütles, et neljanda kvartali majandustulemustes midagi põrutavat pole, see oli meeldivalt, rahulikult positiivne. „Suures pildis tundub, et head numbrid väikest viisi suurenevad ja kehvad numbrid vaikselt paranevad. Jalatsiäri kahjumile on selleks korraks piir ette saadud ja nulli peale jäädud. Samas pole see kunagi kogu grupist väga suur osa olnud, aga meeldiv on seda näha siiski.“
Uusväli ootab T1 Selveri panust 2019. aasta tulemustesse. Selver avati eelmisel aastal, kuid selle müük ei jõudnud kvartalitulemustesse veel piisavat panust anda. Kaubamaja jääb tema portfelli edasi, sest kõik toimib kenasti ja lõpuks on kuskilt ju vaja ka Selveris kulutatud toiduraha tagasi saada ja Kaubamaja makstav dividend sobib selleks suurepäraselt.
Kaubamaja aktsia hind on aasta algusest tõusnud 7% ja kaupleb praegu 9,04 euro tasemel. LHV on hinnanud Kaubamaja aktsia õiglaseks väärtuseks vahemiku 8,1–9 ja pole viimasel ajal ostu- ega müügisoovitusi andnud.
Seotud lood
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele