25. juuli 2018
Jaga lugu:

Targalt tehtud küttelahendus paneb elamise teenima

Terviklik küttelahendus ei tee maja mitte ainult soojaks, vaid on ka ökonoomne, mugav ja hooldusvaba. Samuti ei pea endale maja ehitav inimene jalgratast leiutama – rätsepatööna valminud terviklahenduse, mis võib hakata pererahvale rahagi teenima, panevad kokku kogenud meistrid.

Pelletikatel on nii tark, et annab kütusemahuti tühjenemisest pererahvale ise teada, kuid see pole kõik – pelletikatla valimisest saab alustada ka targa maja ehitamist.

Nimelt on pelletikatla kütusemahuti küljes on andur, mis jälgib, kui palju pelleteid veel järel on ja kui mahuti on 15% peale köetud, annab süsteem pererahva mobiilile teada, et aeg on seadmesse kütust lisada. “See internetipõhine jälgimissüsteem on meie enda välja töötatud – igalt poolt maailmast saab järgi vaadata, mis kodus toimub,” selgitab Essenson ja lisab, et tegu on päris täiusliku asjaga.

Kuid sellega seadme mõistus otsa ei saa – pelletikatla tööd jälgiv nii-öelda aju on selline, et selle külge annab integreerida terve targa maja. “Mitte sa ei ehita tarka majja katelt, vaid saad katlale mooduleid lisades ajapikku endale targa maja kokku panna. Tule kustutamine, ventilatsiooni juhtimine – kõik need moodulid on tänaseks olemas,” sõnab Essenson ja lisab, et kui inimene tahab, siis ta hakkab paika pandud katla juurde võimaluste piires uusi tükke juurde ostma nagu Lego klotse.

“Kõik ühildub omavahel,” kinnitab ta ja lisab, et Saksa-Slovakkia Attacki tehasest lähevad pelletikatlad koos tarkade moodulitega 49 riiki maailmas ja see pole mitte väike turg – seega pole moodulipuudust või arendamise seiskumist tarvis karta. Ka teised on ArcticCati sortimendis olevad tooted tulevad Euroopa regioonist Saksamaast, Tšehhi ja Eestini, päikeseenergiaseadmed saab ka lõunamaise  endise Briti koloonia Hongkongi päritolu.

“Anname inimesele seda, mis tal tegelikult vaja on,” räägib 19 aastat inimeste küttemuresid lahendanud ettevõtte ArcticCat Kliima juht ja omanik Vahur Essenson ja toob kohe näite. “Tuli üks paar, kes on ostnud rehetare, millest ühe osa on renoveerinud ja tahavad paigaldada sinna küttesüsteemi. Praegu on nad enda jaoks välja valinud pliidi, kus on sees soojusvaheti ja mida peab hommikust õhtuni kütma.

Teiseks on valitud põrandasse elektriküte. Tõtt-öelda on tegu üsna halva lahendusega. Esiteks väikese pliidiga 200ruudust maja kütta, see on arusaamatu. Elektriline põrandaküte – see on juba enesetapp, sest kui juba praegu on elektriarve kuni 200 eurot, siis hakkab elektrikulu olema tuhat,” toob Essenson esile valukoha, kus meeleldi oma abi pakuks, ja kinnitab, et on olemas terve rida seadmeid ja tehnoloogiaid ning nende kombinatsioone, mis tänasesse päeva paremini sobivad.

Nimelt saab pelletikatlaid, õhk-vesi-soojuspumpa, maaküttepumba, päikesekütet ja päikeseelektrit omavahel kombineerides jõuda tervikuni, mis mitte ei ole kulu, vaid annab kokkuvõttes hoopiski tootluseks 10%. “Oleme ehitanud palju objekte, mis on plussis. Kui enne maksis suure maja omanik kütte eest 300–500 eurot kuus, siis nüüd makstakse, tänu riigipoolsele taastuvenergia toetusele, neile aastas 800–1200 eurot peale, sõltuvalt päikeserohkusest. Sellised võimalused on olemas, kui kasutada ära kõik meie poolt pakutavad lahendused,” kirjeldab Essenson ja lisab, et selline lahendus tasub ennast ära vaid nelja kuni kuue aastaga, halvemal juhul 7–8 aastaga. “Mida rohkem tarbid, seda rohkem võidad.”

Soojuspump

“Kui majal pole korstnat ja ei taha ahjuga tegelda ning oma kallist aega sisustada kütjana, ei taha tuhka tassida ja puid laduda, siis on hea lahendus õhk-vesi-soojuspump firmalt HOTJET või täisautomaatne pelletikatel Attack,” sõnab Essenson. Õhk-vesi-soojuspumbad koguvad vajaliku soojusenergia välisõhust, soojendades nii kütte- kui ka tarbevett. Erinevalt õhk-õhk tüüpi pumpadest ei vaja õhk-vesi tüüpi soojuspumbad kombineerimist teiste kütteliikidega, need on iseseisvad kütteallikad, aga õhk-vesi-soojuspumpasid endid on võimalik kombineerida kõikide teiste kütteallikatega. Õhk-vesi-soojuspumbad Euroopa tootjalt HOTJET ONE, ASK- ja Z-seeria seadmed, töötavad edukalt lausa –30 kraadi juures. Koos õhk-vesi-soojuspumbaga saab ArcticCatist tellida ka põrandakütte-, radiaator- ja kalorifeerkütte seadmed ja paigalduse, teisisõnu terviklahenduse. 

Õhk-õhk-soojuspumba puhul jääb vahel ühest õhksoojuspumbast koos ühe siseosaga väheks. Seda kipub juhtuma suuremate ja mitme ruumiga hoonete korral, kui õhk ei pääse enam kõigi ruumide vahel piisavalt vabalt liikuma. Koos õhu liikumisega ei kandu siis ka soojus enam ühtlaselt kõikjale, kuhu vaja. Sellisel juhul on õige valik üks võimsam õhksoojuspump, millele lisada mitu siseosa. 

Nii saab soojuspumba siseosad paigaldada erinevatesse ruumidesse ning seeläbi jaotada soojuse ruumide vahel ühtlasemalt, kui üks siseosa seda võimaldab. ArcticCat pakub kuni viie siseosaga soojuspumpasid tootjalt Cooper & Hunter, mis on eriti ökonoomsed, vaiksed ja efektiivsed, interneti kaudu juhitavad jne.

Maaküte

Maasoojuspumbad ammutavad maapõuest sinna salvestunud päikeseenergiat. Soojusallikana kasutab maasoojuspump maapinnas leiduvat soojust. Maaküte on suhteliselt suure alginvesteeringuga, kuid see-eest üks soodsamate ekspluatatsioonikuludega küttelahendusi, mille jaoks ei ole tarvis ka küttematerjali iga hooaja algul ette varuda.

Essenson ütleb kohe otse välja, et Eesti kliimas pole maaküte kõige parem variant, küll aga võib see olla hea lahendus veekogu ääres asuval suurel krundil. “Mis täpselt sobib ja mis klient valib, on läbirääkimiste küsimus. Kuid mina soovitan seda, mis objekti peale kõige paremini sobib. Kui maja on jõe või tiigi ääres, siis on muidugi mõistlik panna maaküte, sest veest ja niiskest pinnasest on kõige parem sooja võtta.”

“Tuleb panga uksest sisse astuda, muidu kütad surmani pliiti,” naerab Essenson, kuid kinnitab kohe tõsisemal toonil, et küttesüsteemi vahetamiseks pole pidevat elektri hinna tõusu arvestades isegi mõistlik aastaid sääste koguda. Inimesed on tema sõnul aina enam hakanud ka järelmaksu kasutama. “Klient võtab küttesüsteemi järelmaksuga, tal on see asi olemas, ta saab seda kasutada, ta saab elada,” julgustab Essenson.

“Meie toodetel on parim hind Skandinaavias,” sõnab Essenson, oleme müünud ja paigaldanud ka Norrasse mitmeid terviklahenduse komplekte, ka seal on meid märgatud ja kinnitab, et ArcticCat Kliima masinad on veidi kallimad, kuid kvaliteedi ja hinna suhe on väga hästi paigas, sest pakutavad seadmed on parimad Euroopas ja Skandinaavias. Eriti kiiresti areneb taastuvenergia lahenduste müük Hispaanias, kus ArcticCat avas sel aastal oma esinduse Tenerife saarel, Solarair kaubamärgi all: www.solarair.es

Täisautomaatne pelletikatel

Pelletiküte on viimasel ajal tegemas kena tähelendu ja meilgi on pelletikatlad omaks võetud. Nimelt on kütteõli aktsiis ning koos sellega ka jooksva kütmise kulu regulaarselt tõusmas, tehes õliküttest iga aastaga vähem kuluefektiivse kütmisviisi.

Samuti on kütteõlikatelde ruumi lähedal reeglina olemas ruum kütteõli paagi hoidmiseks, mida saab kasutada sama edukalt pelletite ladustamiseks. Pelletitel ehk puidugraanulitel põhinev küttesüsteem on soodne ning sobib hästi kütma mitmeid vee baasil küttelahendusi, küttesüsteemi vett, tarbevett või mõlemat koos.

Seda enam et see on mugav. “Meil on ainuke katel, mis on täisautomaatne, interneti jälgimisega, iseennast puhastav, mehaaniliselt teeb iseennast puhtaks ja toob transportööriga tuha välja. Sa lähed katla juurde, võtad tuhakasti, kallad tühjaks ja kogu teema,” kinnitab müügijuht.

Päikeseküte ja päikeseelekter

“Mitmed meie kliendid on lisanud päikeseküttesüsteemi ühe täiendusena olemasolevale küttesüsteemile, ning edaspidi säästes päikeselisemate ilmadega kütte- või vee soojendamise jooksvatelt kuludelt,” märgib müügijuht ja täpsustab, et nii saab päikesekütte abil teha kõrge energiaklassiga hoonest nullenergiahoone.

Lisaks on päikese poole aina enam vaatama hakanud korteriühistud, millele toetudes võib öelda, et selline lahendus on korteriühistute poolt tark investeering tulevikku, arvestades kasvavaid kütte hindu ja eriti kõrge on sooja tarbevee hind suvel, kui küte on välja lülitatud.

Vaata videot!

 

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt