Põllumees, kes täitis talurahva unistuse

Artikkel

Ettevõtlik Eesti 100

Eesti värav maailma – pronksiajast digiajastusse

- Erilehed
- 21. veebruar 2018 kell 5:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumees, kes täitis talurahva unistuse
Theodor Pool arendas isatalust välja õppe-katsemajandi, mis oli teenäitajaks kõigile talupidajatele. Piistaoja talu peeti mustermajapidamiseks nii uudsete töömeetodite kasutamise kui ka kasumlikkuse mõttes. Fotol talu põllumaad 1925. aastal.Foto: Rahvusarhiiv
Üks esimesi suuri ülesandeid, mis noor Eesti vabariik endale võttis, oli maareform, mis jagas mõisnike maa seda ammuigatsenud talurahvale. Reform õnnestus eelkõige tänu Theodor Poolile, eesti soost tunnustatud põllumehele.
Eestlastest said maaomanikud
Maareformiga likvideeriti mõisate suurmaaomandid ja jagati maa seda ammu igatsenud talurahvale.
Majanduse põhiosaks sai talude süsteemile rajatud põllumajandus.
Mõisamaadest moodustati umbes 56 200 asunikutalu, korrastati 23 700 varasema renditalu maakasutust ning laiendati14 500 väikemajapidamist.
Reform puudutas ligi 2/3 maarahvast.
Tekkis väikemaaomanike kiht, vähenesid sotsiaalsed pinged maal ja tõusis inimeste töötahe.
1939. aastal oli loetluse andmetel Eestis ligi 140 000 talu suurusega 22,7 hektarit.
Armastus maa vastu oli Theodor Poolil veres. Ta sündis Pärnumaal Tori mõisas Piistaoja talus, mis oli Poolide suguvõsa käes olnud juba kaks sajandit. Talu tulu tuli põhiliselt linakasvatusest, aga peeti ka maakarja (eesti maatõugu veiseid – toim). Theodori isa Mart oli uuendusmeelne mees, kes asus ka kultiveerima karjamaid ja oma majapidamise uudsele meetodile üles ehitas.
Isa kõrval õppis maaharimist ka pere ainus poeg Theodor. Ta oli andekas laps, kes nelja kihelkonnakooli talve järel sai kohe Pärnu gümnaasiumi teise klassi. Ta huvitus tehnikast, bioloogiast ja filosoofiast ning võttis osa koolivend Jüri Vilmsi organiseeritud rahvuslikult meelestatud salaseltsi Taim tööst.
Kooli lõpetas ta klassi priimusena ning suundus seejärel õppima Riia polütehnikumi põllumajandusteaduskonda. Üliõpilasaastail käis ta Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning uuris Pärnu- ja Saaremaal eesti maakarja. 1914. aastal sai ta kätte tehnikumist esimese järgu agronoomi paberid.
Piistaoja talus juhtis sel ajal vägesid veel Theodori tööjõus isa, seega otsis poeg väljakutseid mujalt. Temast sai põllumeeste seltsi poolt vastavatud Vahi põllutöökooli juhataja. 1915 sügisel mobiliseeriti ta aga Vene sõjaväkke, kuid ei saadetud rindele, vaid juhtima tagavarapolgu loomafarme Petrogradis ja Pihkvas.
Kui Eesti iseseisvus, valiti ta Pärnu maakonnavalitsuse esimeheks ehk maavanemaks ning ta astus Tööerakonna liikmeks. Aprillis 1919 sai Poolist Asutava Kogu liige ja sealt edasi põllutööminister nii Otto Strandmani, Jaan Tõnissoni kui ka Ants Piibu valitsustes. Nii sai ta üles ehitada noore riigi põllumajandusministeeriumi.
Theodor Pool ehitas nullist üles iseseisvunud Eesti riigi põllumajanduse.Foto: Rahvusarhiiv
Radikaalne maareform
Kuna talupojad olid igas mõttes noore riigi selgrooks, vajas nende olukord esmajärjekorras parandamist. Nii võttis noor riik ühe esimese suurema ülesandena ette maareformi läbiviimise. See tähendas mõisamaade võõrandamist ning talude loomist.
Theodor Pool oli üks maaseaduse põhilisi autoreid ja maareformi elluviijaid. Põhisihiks seati elujõuliste peretalude moodustamine. Pooli seisukoht oli, et maad tuleb anda neile, kes seda ise harima hakkavad, vältides maaga hangeldamist. Maa anti talupoegadele tähtajaliselt rendile ja kui maa saaja oli krundile ehitanud maja ja lauda, siis müüdi talu talle. Maa väljaostu ajaks oli 55 aastat intressiga 4,25%.Tegu oli küllaltki radikaalse reformiga. Tagantjärgi on hinnatud, et Pool oli reformijana edukas, sest suutis panna üheskoos kiirelt, kuid läbimõeldult tööle nii oma ministeeriumi kui ka omavalitsused.
Theodor Pool on ise pidanud maareformi nii Eesti iseseisvuse tulemuseks kui ka selle tuleviku garantiiks. “Ta on kindlustanud Eesti rahvale eluruumi oma aastatuhandeid asustatud kodumaa pinnal ning aitab seda kaitsta tulevikuski väliste sissetungijate vastu.”
Põllumeeste harija
925. aastast pühendus Pool üha enam talupidamisele ja tegi kümne aastaga isatalust eeskujuliku õppe-katsetalu, kus prooviti mitmesuguseid uuendusi. Näiteks esimesena Eestis hakati kasvatama silo, võeti kasutusele masinlüps ja elektrikarjus. Talus tegeldi mitme põllumajandusharuga, tõu- ja piimakarja, peekonisigade, juurvilja ja nisu kasvatamisega. Juba 1918. aastast oli Piistaojast kujunenud eesti mustakirju veisetõu tähtsaim aretuskeskus.
Pool tegi mitmesuguseid talu majanduskorraldust ning põllumajandust puudutavaid katseid, kogus infot rohketelt välisreisidelt ning avaldas sel teemal üle kümne raamatu, samuti esines loengutega põllumeestele. Nii oli ta üks esimesi põlluharijate koolitajaid, aidates väikepõllupidajatel tõsta tootlikkust ja muuta Eesti ekspordivõimeliseks agraarmaaks.
Theodor Pooli kutsuti korduvalt Tartu ülikooli õppejõuks, aga ta loobus sellest algul riigitöö, seejärel talupidamise tõttu. Küll aga pidas ta aeg-ajalt loenguid.
Pooli jõupingutused nullis Nõukogude okupatsioonivõim, mis maaomanikud kaotas. Pool ise küüditati 1941. aastal koos abikaasa, ema ja kahe lapsega ning lasti maha Sverdlovski linnas. Piistaoja talust tehti Vändra veisekasvatuse katsejaam, kus tänu eestimeelsetele juhtidele säilis siiski tõukari ja jätkus aretustöö.
Kasutatud allikadTiit Rosenberg: Theodor Pool, artikkel raamatus “Eesti ajalugu elulugudes”, Olion, 1997Meinhard Karelson: Theodor Pool – maaseadus ja maareform, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetisted, nr 13, 2000Madis Padari: Theodor Pool 120, Maaleht, 31.12.2010Hardo Pajula ja Peeter Raidla: Jäämurdjad,Eesti Tööandjate Keskliit ja Äripäev, 2017
Kadri BankImeline Ajalugu
Artiklid