Loomaaed kui loodushariduse eestvedaja

Tallinna Loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja räägib, et tänapäeva loomaaiad on eelkõige silmaringi avardamise kohad. Näiteks loetleb ta liikide genofondi säilitamise funktsiooni, haruldaste loomade paljundusprogrammides osalemist või tegutsemist info- ja hariduskeskusena.

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus valmis neli aastat tagasi, misläbi tekkisid ruumid ja võimalused erinevate loodusringide, koolidele õppeprogrammide, laste temaatiliste sünnipäevade ja ettevõtetele loodusharidusliku nüansiga koolitus-, info- ja motivatsioonipäevade läbiviimiseks.

Ka loomade elutingimuste parandamine ja loomade heaolu on loomaaia töös olulisel kohal, jätkab Laja. Kui üle kolmekümne aasta tagasi loomaaia ümberasumisel Kadriorust Veskimetsa koliti vanadesse nõukaaegsetesse sõjaväeladudesse, siis tänaseks on tehtud ära suur töö ja paljud loomad on saanud endale sobivamad eluruumid. Avatud on mitmed uued ja põnevad ekspositsioonialad, näiteks on käimas Pilvemetsa ehk Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsiooni ettevalmistamine.

Loodushariduse osakonna juhataja sõnul võiks Pilvemets olla tulevikus mitte vaid põnev ekspositsiooniala, vaid ka koht, kus firmad saavad korraldada toredaid temaatilisi üritusi, vaadata loodusfilme, kuulata loenguid või teha muud meelepärast.

Pilvemetsa kõrvale kavandatakse ka uut kodu tiigritele – Tiigriorgu, kuhu lisaks amuuri tiiger Pootsmanile loodetakse ka teisi liigikaaslasi juurde tuua. Tiigrioru projekti veab Tallinna loomaaed koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga ja eraannetajate kõrval on ka paljud ettevõtted projekti toetamas.

Tänuväärt on see, et loomaaias on kogu aeg midagi teoksil: keskkonnahariduskeskuses on looduskool ja laste loomaaed, erinevates loodusringides õpib 250 õpilast, korraldatakse ekskursioone ja teemapäevi. Lisaks saab igal aastaajal loomaaias loomi vaadata ja nende käitumist jälgida, stendidelt loomade kohta infot lugeda või aedikutes loomapoegi otsida.

Laja sõnul ongi looduskooli eesmärk inimesi harida. “Meil on välja töötatud paarkümned õppeprogrammi nii eesti kui vene keeles, mis toetavad formaalharidust, aga mõnel juhul tuleme vastu koolide soovile mõne eriprogrammi läbiviimiseks või mõne kindla looma tutvustamiseks. Vahel pöörduvad loomaaia poole inimesed väljastpoolt, kel on mõni põnev ettepanek või loominguline algatus – koostöövõimalusi on väga palju,” räägib ta.

Tallinna loomaaia turundusjuhi Margit Helmja sõnul küsivad kliendid ürituse puhul tihti võimalust lõpetada päev näiteks loengu või ekskursiooniga. “Nad tulevad ekstra küsima, et kas ekskursiooni või loengut annab kuidagi siduda selle teemaga, mida nad päeval käsitlesid. Meie poolt pole veel keegi öelnud, et ei saa, alati saab. Mingeid paralleele inimeste maailma ja loomariigi vahel ikka annab tõmmata“.

Tulevateks jõuludeks on loomaaial ette valmistatud mitmed huvitavad jõuluteemalised töötoad, nt Lemmikloomade jõulud, Päkapikkude salakiri, Kingituste labor jm, millega saab toredalt sisustada laste aega ettevõtete jõulupidudel loomaaias.

“Meil on väga sisukad ringid ja toredad ringijuhid,“ innustab Laja lapsevanemaid, märkides, et ringijuhtide seas on ka viis meesõpetajat. Näiteks loodusfoto ringijuht õpetab lastele heade looduspiltide tegemist nii loomaaias kui mujal looduses ja kevadel koostab laste fotodest näituse. Samuti tegutseb ornitoloogiaring, kus linnuvaatlejad õpivad linde ja nende käitumist tundma nii klassiruumis kui väljaspool. Kevaditi tehakse looduskooli õpilastele pikemaid ekskursioone ja käiakse looduse õppelaagrites.

Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi esindaja Kristi Vahtra-Alliku sõnul on mitmed ettevõtted sidunud firmaürituse heategevusega. Näiteks korraldatakse loomaaias firmasündmus ja töötajad korjavad selle raames raha mõne looma vaderiks hakkamiseks või lihtsalt mõne lemmiku toetamiseks. Firmapidu uurib lähemalt, mida vaderiks hakkamine endast kujutab.

Kui populaarne on firmade seas vaderlus ja kas neid ettevõtteid võiks olla rohkem? Esimene vader, Tallinna Kaubamaja, hakkas merikotkaid toetama aastal 1996. Nemad on vaderiks siiani. 2000ndate aastate alguses oli vadereid väga vähe, esimeste seas oli ka Premia Tallinna Külmhoone, kes on alates sellest ajast toetanud lumeleopardi. Ent viimalse ajal on vaderlus saanud järjest populaarsemaks.

Samas on meil mitmeid väärikaid loomi, kellel praegu toetajat ei ole, näiteks elevandid, kelle aastane vaderisumma on 6500 eurot.

Palju vadereid Eesti ettevõtjate seas on? Praegu on 75 ettevõtet, kes toetavad mõnda loomaaia looma. Lisaks on palju eraisikust vadereid ja ka õppeasutusi.

Kes on kõige populaarsemad loomad? Miks? Populaarseimateks on näiteks surikaadid ja kääbusmarmosetid, aga ka valgetups-marmosetid, lumekakud ja kassikakud. Enamasti valitakse lemmik kas välimuse, käitumise või muu iseloomuliku tunnuse järgi. Kindlasti mängib rolli ka aastase toetuse summa.

Kui tihti pöörduvad firmad teie poole küsimusega, et kuidas saaksime mõnda looma toetada? Viis-kuus ettevõtet kuus ikka küsib toetusvõimaluste kohta. Soovime, et meie poole pöördutaks rohkem, sest toredaid loomi, keda toetada, loomaaia rikkalikus kollektsioonis jagub. Vaderitoetuste abil saab loomaaia sõprade selts loomaaia arengule kaasa aidata. Näiteks oleme vaderitelt saadud annetuste toel ehitanud väikekiskjate ekspositsiooni, karakalide aediku, toetanud ninasarviku välisaediku ehitust, samuti ka uue jääkarumaja valmimist.

Tallinna Loomaaias on veel palju loomi, kelle elutingimusi parandada soovime. Vaderite ja teiste annetajate toel saame need unistused ellu viia.