Erakapitali kardetakse, sest see nõuab tulemusi

Erakapitali kardetakse, sest see nõuab tulemusi – aga just see ongi põhjus, miks IT-ettevõtja Jaan Pillesaare hinnangul tuleks kõik täna riigile kuuluvad ettevõtted erastada.

“Tänapäeval levib müüt, et kapitalist on halb inimene ja iga kapital on halb – viimasel ajal on tunnetada neosotsialismi,” tõdes Pillesaar Äripäeva raadio saates “Isemajandav Eesti.” “Noored, kes pole nõukaajal elanud, on sotsialismiga kaasnevad probleemid ära unustanud ning nähakse ainult positiivset poolt,” lisas ta.

Pillesaare kinnitusel on erastamine ainus vahend arengu saavutamiseks ning riigi püsima jäämiseks.

“Tuuakse välja, et sõja tarbeks peab objekt olema riigi käes,” selgitas ta. “Samas võtab sõja olukorras nagunii riik strateegilise tähtsusega objektid üle, olgu selleks siis sadamad või lennujaamad ning erainvestor on lõpuks õnnelik, et riik tema vara keerulistel aegadel kaitseb,” põhjendas IT ettevõtja seda, miks see argument ei päde.

Pillesaare hinnangul võiks seetõttu vabalt erastada kõik täna riigi käes olevad rohkem kui 30 ettevõtet. Kõige rohkem on räägitud seejuures Eesti Energiast ja Eesti Postist. “Kui vaadata maailma praktikat, siis kõik erakapitalile või rahvale kuuluvad ettevõtted on kasvanud kordades, samas kui riigi käes olevad firmad on jäänud sama suureks,” rääkis ta. “Riigil on alati nii äriline kui poliitiline eesmärk ja kuna töötajad ei tea, kumb on tähtsam ja kuhu püüelda, annab see võimaluse teeselda töö tegemist,“ jätkas Pillesaar.

Laid tõi välja, et Eesti Posti ei taheta täna erastada ilmselt seetõttu, et vanast ajast on säilinud arusaam, justkui liiguks tundlik info täna veel paberkujul ja posti kaudu. “Seetõttu on see defineeritud strateegilisena,” arvas ta. “Omniva põhiline kasvuäri on pakkide liigutamine suurtel distantsidel, miks see on strateegiline, seda on täna raske mõista,” lisas Laid.

Pillesaare sõnul kuuluvad täna ka paljudes riikides lennujaamad suurtele konsortsiumitele. “Riik võib seejuures osanik olla, kuid mitte suurim,” märkis ta. “Kui riik on enamusosanik, siis investor sinna raha sisse ei pane, sest nõrga investoriga ei taheta koos investeerida.”

Küsimusele, et ehk võiks isegi maksu- ja tolliameti erastada, vastas Laid: “Teoreetiliselt oleks see võimalik. Aga kas meil tollipunktis võiks istuda ka keegi, kes pole riigiametnik, on poliitilise otsustamise koht – see tuleb seaduse tasandil paika panna.“

Pillesaar lisas, et täna ei päde enam ka argument, justkui oleks Põhjamaad tänu sotsiaaldemokraatiale meile eeskujuks. Tema sõnul on nende rikkus saavutatud tänu pikale rahuperioodile ning liberaalsetele perioodidele. “Paljud ei tea, et Rootsi oli 60ndatel ja 70ndatel väga liberaalne riik,” sõnas ta.