Suvi ja koolivaheaeg suunab paljud tudengid erialastele praktikatele, kuid must-valge leping ja kindel palk võivad jääda seejuures nähtamatuks, räägivad tööturul tegutsevad noored.

- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilane Karl Eerik Kala ja Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureusekraadi lõpetanu Grete Kaseväli.
Äsja õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Grete Kaseväli näeb olukorda nukrates toonides. “Igal pool kasutatakse praktikante ära ja sõlmitakse praktikalepinguid, et varjata tegelikku töösuhet. Seejuures saad sa väga vähe raha ja oled sotsiaalselt kindlustamata,” rääkis ta saates “Triniti eetris”.
Olukorda muuta on aga keeruline, kuna kindla suunitlusega määrust ja seadust ei ole. Õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengi Karl Eerik Kala sõnul on noorel väga keeruline ise mõista, kui tööandja teda tüssab. “See on kivi tööandja kapsaaeda, aga seadus seda ei reguleeri ja see on probleem üle Euroopa,” nentis Kala.
Valmimisel on aga Euroopa Liidu direktiiv, mis seaks praktikatel käimise ja saadava töötasu kindlamatesse raamidesse. Samuti õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Isabel Mõistuse sõnul ongi direktiivi suurim eesmärk eraldada päris töö ja praktika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates tuli aga põhjalikult juttu ka juuraõpingutest Tartus ja omavahelisest akadeemilisest konkurentsist.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Praktikante kasutatakse lepingute sõlmimisel üha rohkem ära, kuid seadus vaikib
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!