Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor Toomas: miks ma kooli pooleli jätsin?

Investori tegelikke teadmisi aitab kõige paremini peegeldada tema kontoseis pikema aja jooksul.Foto: EPA

Tunnistan ausalt, et jätsin omal ajal ülikooliõpingud IT-alal pooleli, sest äri tahtis ajamist ja raha börsidel kasvatamist ning nii ei olnudki ühel hetkel enam mahti koolipingis istuda.

Kindlasti ei kahetse ma tollast valikut, sest minu hinnangul ei ole ei ettevõtluses ega investeerimisel paremat õpetajat kui praktiline kogemus. Kui hea investeering on ülikooliharidus aga üleüldse?

Kui Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringud on näidanud, et haridus on üks üsna oluline, aga mitte ainuke komponent kodubörsil edukaks olemisel, siis näiteks USAs, kus ülikooliõpingute eest tuleb teinekord maksta hingehinda, ei pruugi pilt olla sugugi nii mustvalge.

Investor Toomas palkab abilise
Kui sa soovid investor Toomase meeskonnaga liituda, siis saada 30. detsembriks enda CV ja motivatsioonikiri aadressil [email protected].
Kandidaatidelt ootan huvi finantsturgudel toimuva vastu, oskust nii kirjalikult kui ka suuliselt oma mõtteid selgelt ja haaravalt väljendada, mõne võõrkeele oskust. Kasuks tuleb investeerimis- ja/või ajakirjanduskogemus.

Õpingute tootlus langustrendis

Oma värskes raportis tõdevad USA investeerimispanga Goldman Sachs analüütikud, et keskmine ülikooliõpingute tootlus on langemas. Kui veel 2010. aastal tuli tüüpilisel lõpetajal ainuüksi oma bakalaureusekraadi omandamisega seotud kulude tagasiteenimiseks töötada 8 aastat, siis nüüd on see aeg juba märkimisväärselt kasvanud ja kerkib prognooside järgi edaspidigi.

Selge see, et õpingute tootlus sõltub paljuski ka sellest, millist eriala õpitakse ning kui mainekas on valitud kõrgkool. Samal ajal, kui ülikooli lõpetajate arv on ookeani taga rekordkõrge, kurdavad sealsed ettevõtjad üha enam kompetentse tööjõu puudumise üle. Ise ettevõtjana tegutsedes olen sarnast tendentsi tajunud ka siinsamas Eestis, kus häid töökäsi napib järjest enam ja igatsetakse noort ja vihast tööjõudu.

Kuigi ülikooliõpingute tulihingelised pooldajad kipuvad kiitma alma mater’ist leitud sotsiaalvõrgustikku ning isiklikku arengut, siis tasuks kindlasti mõelda, kas nende kasude eest maksti õiglast hinda. Eriti oluline on seda küsimust endalt küsida siis, kui ainus viis ülikooliõpingute rahastamiseks on ennast lõhki laenata. Seda just ajal, mil paljud edukad ettevõtted nii meil kui mujal on valinud ise endale talentide kasvatamise tee.

Äri nagu iga teine

Kokkuvõttes on haridus äri nagu iga teine – USAs ületab õppelaenude võlgnevus triljoni dollari piiri ning Eestiski on riigi ees tuhandeid õppelaenuvõlglasi. Ärge saage minust valesti aru, ahmin endasse investeerimisalast (teadus)kirjandust igal võimalusel ja paljudel minu suurtel iidolitel, alates Warren Buffettist kuni George Soroseni on ette näidata maineka kõrgkooli kraad. Samas ei ole nad istunud käed rüpes ja end tudeerimise eest tasumiseks lolliks laenanud, vaid tegemist on algusest peale silmapaistvate praktikutega.

Mingil juhul ei soovi ma debateerida teemal, milliseid kõrgharitlasi ühiskonnal rohkem või vähem vaja on. Mina räägin konkreetselt investeerimisest, kus tõelist tarkust peegeldab kõige paremini investori kontoseis väga pika aja jooksul. Vähemalt finantsvallas ei tohiks kraad olla eesmärk iseeneses, peale mida unistuste tööpakkumist ootama jääda.

Kindlasti tahan ka omalt poolt uute Soroste ja Buffettite sünnile kaasa aidata ning see on üks põhjus, miks otsustasin neil päevil oma meeskonda suurendada ja endale abilise palgata. Pane aga CV teele.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.