Investor Toomas: suur börsitõus – tänan, ei!

Uljamatele investoritele pakkus maikuu maailma suurematel börsidel kindlasti suurepärast tootlust ja mõõdukalt närvikõdi, aga ka valusaid altminekuid. Mina tänan õnne ja oma pikka meelt, mis aitasid mul oma portfelli lehekuul halvimast säästa.

Nimelt löödi mais globaalsetele turgudel kaardid parajalt segi. Kui veel aprillis ja mitmel kuul enne seda oli põhjust suurima tõusu teinud turgude edetabeli etteotsa trükkida Brasiilia ja Venemaa riiginimed, siis mais idanaabreid enam tabeli eesotsast ei leia ning Lõuna-Ameerika majandusmootor põrus sajakonna suurima börsiindeksi tootluse põhjal koostatud edetabelis sootuks viimasele kohale.

Oivikutest said murelapsed

Meenutuseks – samal kuul tagandati Brasiilia riigitüürilt paljude meelest riigi majanduse kihvakeeramise üks peasüüdlasi Dilma Rousseff ja presidendi ametisse astus turgudesõbralikum ja seni asepresidendi ametit pidanud Michel Temer. Ei aidanud seegi ja Brasiilia börs kukkus kuuga enam kui 11% võrra.

Sarnane pilt avanes ka Venemaal. Võiks ju arvata, et Brenti toornafta ligemale 8% suurune hinnatõus läinud kuul võinuks suuresti naftaekspordist sõltuva riigi börsiindeksit pisutki upitada. Aga ei. Venemaa dollaripõhine RTSi börsiindeks kolises eurodes mõõdetuna kuuga ligi 2,3% võrra allapoole.

Neil, kel põhja tabada ei õnnestunud või kes otsustasid suurt tõusupotentsiaali tõotavatesse regioonidesse investeerida täpselt tõusu haripunktis, on praegu ilmselt vaid nutt varuks. Tähelepanelikud lehelugejad ehk mäletavad, et minagi olen Venemaale ja Brasiiliasse investeerimise suhtes mõtteid veeretanud.

Regiooni tuleb mõista süviti

Mis on loo moraal? Eriti just arenevatesse regioonidesse investeerimisel pole pelgalt peamiste majandusnäitajate ja mõjutajate analüüsimisest palju tolku. Vähemalt sama tähtis on tabada piirkondades tegutsevate investorite meelsust ja poliitilisi allhoovusi. Suureks abiks tuleb väga pikaajaline ja jupikaupa positsiooni ehitamine.

Et regioonidesse investeerimine on üldjuhul võrrand saja muutujaga, on ka üks põhjus, miks olen enamasti eelistanud näilist turvalisust pakkuvate regioonispetsiifilistele indeksifondidele üksikaktsiatesse investeerimist. Kui lüüa kokku ligemale 100 maailma peamise börsiindeksi tootlus alates aasta algusest, saame tulemuseks -1,25%. Seegi number mind kadedaks ei tee.

Kindlasti pole sellise tootluse nimel mõtet uisapäisa väga kaugetel eksootilistele turgudele jahti pidama minna – las need pendeldavad omasoodu.

Aasta lõikes pole midagi häbeneda meie oma Balti investoritelgi. Vilniuse börs tõusis mais pea 2,5% ja Riia börs pea 2%. Tallinna börs langes läinud kuul küll õhkõrnalt miinusesse, ent alates aasta algusest on see pea 10% suuruse tootlusega maailma paremate seas. See on tõus, mis on saavutatud ilma suurema närvikõdita.