Investor Toomas: millal laen tagasi maksta?

Korraga vähem makstes saaks järele jääva summa igal kuul investeerida, korraga rohkem makstes jääks laen kui kohustus kiiresti minevikku. Kirjeldatud dilemma pakub mulle huvi ja seetõttu otsustasin uurida, milline hetk ja kui suured osamaksed on investorile kõige kasulikumad.

Mina suhtun laenudesse ja võimenduse abil investeerimisse skeptiliselt, kuid paljud väikeinvestorid alustavad oma teekonda finantsvabadusse just laenuraha toel.

Kui alustav investor juhtub olema tudeng, on tal tõenäoliselt kõige lihtsam ja odavam võtta investeerimisega alustamiseks õppelaenu. Seda võimalust on vähemalt osaliselt kasutanud ka praeguseks finantsiliselt vabad Mikk Talpsepp ja Jaak Roosaare.

Võrreldes õppelaenu ohutust muude laenudega, selgub, et pangad annavad võlas lepinguid laenu garanteerijale ehk riigile üle suhteliselt väikeses mahus. Näiteks 2014. aastal loovutas Swedbank oma 36 000 lepingu suurusest portfellist 50 nõuet, 2015. aastal 56 nõuet ja sel aastal on riigile üle antud 31 lepingut.

Seetõttu leiab finantsblogija ja Rahafoorumi asutaja Taavi Pertman, et teatud tingimustel on õigustatud otsus lükata õppelaenu tagasimaksmine edasi. „Kui sissetulek on kindel, laenumaksetega raskusi ei teki ja investeering teenib rohkem kui 10protsendilist tootlust, siis mina maksaks laenu tagasi võimalikult pika graafiku alusel,“ ütles ta. „See raha teenib ju sel juhul mulle tulu,“ ütles Pertman, lisades, et kui mõni nimetatud kriteeriumidest on täitmata, kiirustaks ta võla tagastamisega.

Kui võtta arvesse, paljud analüütikud ennustavad uue majandus- ja finantskriisi saabumist, tundub mõistlik maksta kõik laenud kiiresti tagasi. Kinnisvarainvestor Ergo Mõttus on kirjutanud, et enne kriisi tuleb laenukoormust vähendada, samas kui heal ajal võib võlakoorem kõrgem olla.

Ka Mikk Talpsepp, kes on ennustanud krahhi saabumist lähima kahe aasta jooksul, soovitab kohustustest pigem kiiresti vabaneda. „Soovitan elada võimalikult laenuvabalt, sest mõistlik inimene, kes võimendust ega laene ei kasuta, ei satu kunagi ka suurtesse finantsraskustesse," ütles ta.

Jaak Roosaare aga arvas, et õppelaenuga investeerides ning intressi arvestades on saadav tootlus niivõrd väike, et väga suurt rikkust aeglase tagasimaksmisega ei saavuta, pigem kulutatakse selle arvel alles jääv raha niisama ära.

Võib-olla on asi selles, et olen kuldses keskeas ja konservatiivne, kuid kipun pigem nõustuma Roosaare ja Talpsepaga, kes soovitavad laenudest võimalikult kiiresti vabaneda. See jätab rohkem valikuid oma rahaga toimetamiseks ja lisaks pole siis peas häirekella helinat, mis sunniks pidevalt mõtlema, kas suudaksin oma kohustusi täita ka siis, kui mu sissetulekud kõvasti vähenevad.

Kuulun koolkonda, kes soovitab palgapäeval esimese asjana raha oma eesmärkide saavutamiseks kõrvale panna, mitte unistuste täitumise nimel end lõhki laenata ja siis palgapäeval laenu tagasimaksetega panku nuumata.