Investor Toomas: lõhekasvataja rekordaasta

Lerøy kontserni juht Henning Beltestad märkis uhkusega, et läinud aasta tulemused oli firma jaoks rekordilised – nii head käivet ja nii head ärikasumit (enne korrigeerimisi) pole firma ajaloos seni nähtud. Börsil reageeris aktsia esmalt kah enam kui 2,5% tõusuga, kuid langes siis üsna kiiresti tagasi ja oli varsti miinuses, et siis uuesti toibuda.

Tulemuste järgi oli neljandas kvartalis Lerøy Seafoodi käive 4,924 miljardit Norra krooni võrreldes 3,564 miljardi krooniga eelnenud aasta viimases kvartalis. Üsna sarnast – no pisut väiksemat – tulemust olid prognoosinud ka Reutersi analüütikud.

Ärikasum (EBIT) enne biomassi õiglase väärtuse korrigeerimist ületas neljandas kvartalis miljardi Norra krooni piiri, ulatudes 1,017 miljardile – jälle üsna sarnane analüütikute ootustega. Võrdluseks oli sama näitaja 2015. aasta viimases kvartalis 353 miljonit krooni.

Kallis kala

Lõhe ja forelli hind püsis neljandas kvartalis rekordiliselt kõrgel ja nõudlus mereandide järele oli turul tugev. Lõhe hind oli eelnenud aasta viimase kvartaliga võrreldes 47% kõrgem. Maht eelnenud aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes 6%. Murenoot jooksis firmajuhi kommentaaridest läbi, kui ta nimetas bioloogilisi väljakutseid ehk võitlust igasuguste parasiitidega, nagu lõhetäid. See nõuab jätkuvalt suuri kulutusi – eriti närib see kasumlikkust Norra keskosas asuvates kasvandustes. Põhja pool, kus kahjuritel nii häid elutingimusi pole, teenis Lerøy igalt lõhekilolt 10 krooni rohkem kui lõunapoolsetes kasvandustes. 

Neljandas kvartalis oli suhteliselt suur ka selliste lepingute osakaal, mille hinnatase oli lukku löödud kala kõrgest börsihinnast madalamal tasemel.

Alanud aastale vaadates prognoosib firma tugevat esimest kvartalit. Aasta tootmismahuks prognoositakse 180 000 tonni. Riskide hulgas nimetatakse aga sedasama kala kõrget hinda. 

Kogu läinud aasta käibeks kujunes Lerøy Seafoodil 17,3 miljardit Norra krooni (kasv eelnenud aastaga võrreldes 28%). Ärikasum enne biomassi õiglase väärtuse korrigeerimist oli 2,8 miljardit krooni, mis on eelnenud aastaga võrreldes enam kui kahekordne kasv – toona oli ärikasum 1,3 miljardit krooni.

 

Dividendi plaanib Lerøy maksta läinud aasta eest 13 Norra krooni aktsia kohta. Siin olid Reutersi analüütikute ootused isegi suuremad – dividendiks oodati 17,8 Norra krooni aktsiast. 2015. aasta eest maksis Lerøy dividendi 12 Norra krooni aktsia kohta.

Ise olen mõtisklenud Lerøys osaluse vähendamise üle, et kasumit võtta. Selle kuu algus lugesin Taani majanduslehest Börsen analüüsifirma Kairos Commoditis peaanalüütiku Tom Bundegaardi arvamust, et lõhe hinnatõus on 75 krooni tasemel tipust läbi saanud. Tema näiteks praegu kalakasvatajate aktsiatesse juurde investeerimist pigem ei soovitaks. Järsku hinnalangust ta ei prognoosi – see ei tule enne, kui Tšiili lõhekasvatajad on  suutnud haiguspuhangute järel oma tootmismahud taastada. Ta prognoosib lõhekilo hinna langust aasta lõpul 50 Norra kroonile.

Tema analüüs on selline, et makromajandus on tõusul ja see surub lõhe hinda üles. Tehniline analüüs näitab aga, et hind on tipus ja tuleb olla väga ettevaatlik. Müügisignaali ta veel ei näe, kuid hoiatab. Fundamentaalanalüüs näitab lõhe hinnas suurt mulli.  

Kui vaadata Bloombergi analüütikute soovitusi, kes seda aktsiat jälgivad, siis tänase seisuga soovitab üheksa osta ja neli hoida – müügisoovitusi on ainult üks.