• Jaga lugu:

    Kaija Teemägi: ka töötajatele tuleb väärtuspakkumine läbi mõelda nagu klientidelegi

    Elisa Eesti organisatsioonikultuuri loomisel on üheks olulisemaks juhtmõtteks saanud lause „tööelu on elamust väärt“.

    Kaija Teemägi. Foto: Jake Farra
    Just nii, nagu mõeldi läbi brändi väärtused kliendile, on põhjalikult läbi mõeldud ka väärtused, mida töötajatele pakutakse, sest oluline on tõepoolest kaasaegset töökultuuri pakkuda, mitte lihtsalt sellest rääkida, usub Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi.
    Elisa Eesti on viimaste aastate ihaldusväärseimate tööandjate edetabelis pidevalt saavutanud kõrgeid kohti. Kuidas olete sellise tulemuseni jõudnud ja milline roll on siin organisatsioonikultuuril?
    Organisatsioonikultuuril on Elisas võtmeroll. Meie ettevõtte kultuur on tulemustele orienteeritud ja kaasav. Igaühel on seatud kindlad eesmärgid, mida täita. Teisisõnu – inimesed lihtsalt ei käi tööl, vaid loovad midagi uut, tähenduslikku ja töötavad ühiste eesmärkide nimel.
    Tööülesannetes anname küll kätte suuna, aga eesmärgi saavutamise teekonna üle saavad juhid ja meeskonnad ise otsustada. Nii tekivad võimustatud tiimid, kes teavad oma võimalusi, aga võtavad ka vastutuse alustatu lõpuni viia. Võimustatud ehk iseseisev ja otsustusvõimeline inimene suudabki tööst teha mõtestatud ja tähendusrikka tegevuse.
    Arengu ja tulemuste saavutamisega käib tihedalt kaasas ka mõtteviis, et eksimine on lubatud, kui sellest suudetakse õppida ja järeldusi teha. Tänapäeval ongi vigade tegemine üks peamisi õppimise võimalusi. Esiteks peab olema julgus eksida ja veel olulisem on sellest õppida. Vaid nii jõuab kaugele ja sellest me ka Elisas lähtume.
    Kuidas mõjutas Elisa ja Starmani ühinemine organisatsioonikultuuri ja kui palju muudatusi sellega kaasnes? Varasemates intervjuudes on olnud juttu, et teadlik otsus oli luua uus ja ühine organisatsioonikultuur, mitte üritada ühele teist peale suruda. Miks just nii?
    Ühinemise käigus tekkis täiesti uue ühise kultuuriga telekommunikatsiooni- ja meelelahutusettevõte, mille loomisel tuginesime mõlema organsatsiooni tugevustele. Selles sünergias ei olnud vajadust midagi dubleerida või n-ö üle kanda, kuna mõlemal ettevõttel oli erinev tegevusala ja oma tugevused. See oli strateegiline otsus ja on ennast tõestanud.
    Uut organisatsioonikultuuri luues töötasime ka tööandjana välja kindlad põhimõtted, millest lähtume. Seadsime endale eesmärgiks, et ka töötajate väärtuspakkumised oleksid sarnased klientide omadele, kuna meie oma inimesed on samuti meile kliendid.
    Lisaks oleme veendunud, et nii nagu me telekomi- ja meelelahutusettevõttena loome inimestele elamusi, võiks ju ka töö ise olla väärt nautimist. Nii sündis kogu ettevõtte ühisest juhtlausest “elu on elamust väärt” lähtuvalt ka tööandjana juhtmõte “tööelu on elamust väärt”. See tähendab, et olenemata sellest, kas mõtled välja uusi teenuseid, aitad kliente sobiva internetipaketi leidmisel või abistad kolleegi – töö peab arendama ja pakkuma midagi enamat. Ja seda Elisa tõesti ka pakub. Näiteks on mitmest töötajate ideest saanud päris teenus, mida kliendid täna kasutavad.
    Kuidas on see mõjunud värbamisele ja olemasolevate töötajate rahulolule?
    Kõik muudatused on alati keerukad ning peavad olema põhjendatud ja selgitatud. Meie eesmärk on olnud neid muudatusi oskuslikult ja läbimõeldult juhtida ning tagada töötajatele turvaline ning huvitav töökeskkond, kus on hea töötada.
    Rõõm on tõdeda, et vastukaja on olnud positiivne. Viimaste rahuloluküsitluste järgi soovitab Elisat kui tööandjat 67 protsenti elisalastest ning üldine rahulolu on 5 palli skaalal olnud pikalt üle 4, viimane tulemus 4,34. Tagasisidena tuuakse välja, et ettevõttes on jätkuvalt väga sõbralik ja toetav töökeskkond, mis pakub arenguvõimalusi.
    Ka CV-Online’i Top Employer Estonia uuringu järgi on Elisa Eesti top of mind-kategoorias populaarsuselt ja atraktiivsuselt teisel kohal olev tööandja.
    Mida teete organisatsioonikultuuri säilitamiseks ja arendamiseks igapäevaselt, et see edukas tulemus ka püsima jääks?
    Ei tööandja ega juht saa inimesi motiveerida, küll aga saame luua keskkonna, mis soodustab inimestel motivatsiooni teket ning paneb pingutama. Meile on oluline, et tööviisid ja -keskkond vastaksid sellele, mida oleme lubanud ning põhineks meie väärtustel.
    Me mitte ei räägi nutikatest ja paindlikest tööviisidest ning kaugtööst, vaid ka rakendame neid võimalusi. See omakorda tähendab teadlikku ja arukat juhtimist ning juhtimiskultuuri arendamisele panustame igapäevaselt kõige rohkem.
    Juba 18. septembril räägib Kaija Teemägi Juhtimislaboris „Kuidas saada endale parimad töötajad?“ pikemalt sellest, kuidas muuta oma ettevõte organisatsioonikultuuri abil tööotsijatele ahvatlevaks. Vaata programmi SIIN ja registreeri kohe soodushinnaga SIIN.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.