Kaisa Moora: minu juhiks saamise õppetunnid

Pakkusin end 22aastaselt arendusjuhi positsioonile ema loodud lillepoodide jaeketti Jardin. Mind kutsuti juba põhikoolis ideede generaatoriks, mistõttu oli see igati loomulik samm.

Kaisa Moora, Jardini OÜ tegevjuht  Foto: Timo Ilves

Mul polnud ametijuhendit, otsest juhti ega ka sisseelamise juhiseid. Ettevõte oli kasvamise faasis, tegevused olid välja kujunenud, kuid polnud veel ametlikke juhte. Kõik tegid midagi ja see toimis.

Tabasin end aeg-ajalt mõttelt, et kas ka nn päris juhid teevad asju nii nagu mina? Mis siis, kui saadakse aru, et tegelikult leiutan ma seda kõike põlve otsas?

Lugedes Julie Zhuo raamatut „Juhiks saamine“, tõdesin, et selliseid kõhklusi tekib ka teistel. Ajaga on tulnud teadmine, mida tähendab ütlus „Juhtimine on kunst“. Juhtimises ei saa keegi teine peale sinu enda vaidlustada seda, mis on päris. Sestap pole tähtsust, mida ühes või teises kohas tehakse, sinu olukord on unikaalne.

Rasked kogemused on need, mis enim arendavad

Juhiks olemine on loomulik osa tööst. See pole midagi eriskummalist. Arvan, et see mõtteviis aitas mul toona väheste kogemustega hakkama saada. Nõustun Zhoga, et „sündinud juhti“ ei eksisteeri. Jah, on olemas juhieeldustega inimesi, kes on edasipüüdlikud, töökad ega suuda jääda kriitilistes olukordades passiivseks, kuid juhi sügavam olemus kujuneb elu- ja töökogemuse kaudu. Rasked kogemused on need, mis enim arendavad.

Ka täna tuleb iga päev minu lauale tohutu hulk unikaalseid olukordi, mis vajavad lahendamist. Vahel olen tahtnud, et neid oleks vähem. Zhuo kirjutas, et aeg-ajalt peaks juht ausalt vaatama peeglisse ja küsima: kas mina pean motiveerivamaks saavutada tulemust või mängida teatud rolli? Kui selleks on välja kujunenud roll, on parem täita spetsialisti ülesandeid valdkonnas, kus on sinu tugevused. Kui sa aga soovid saavutada visiooni, on raskustega hakkama saamine igati loomulik.

Raamat: „Juhiks saamine“

Autor: Julie Zhuo

Lehekülgi: 280

Kirjastus: Äripäev

Loe näidislehekülgi siit.

Noore juhina õppisin teistelt palju. Kord soovitas kolleeg, et ma ütleksin hommikuti kõlavalt tere, mitte ei asuks kohe oma töö kallale. Võtsin selle kommentaari vastu, kuigi see häiris mind, sest teadsin, et ma ju ütlen kõigile tere. Sealtmaalt hakkasin kõiki hommikuti kõlavalt teretama ning märkasin, kuidas mu alluvad aktsepteerisid mind kui noort juhti silmanähtavalt rohkem.

Prioriteedid vs. kompenseerimine

Audio­raamatute kuulamine on uute ideede ja energia ammutamisel olnud oluliseks abiks. Kvaliteetne raamat annab võimaluse süvenenult mõelda koos maailma tipptasemel mõtlejatega. Kehtib külgetõmbeseadus: kui sa oled parasjagu teatud vastuste otsinguil, leiad ka selle õige raamatu.

Pärast emapuhkuselt naasmist otsustasin, et tegevjuhi töö on järgmine loogiline samm. Kuigi minu ametinimetus oli juba paar aastat sisaldanud sõna „juht“, siis tõeline juhtimisalane katsumus alles algas. Kui ma varem keskendusin ettevõtte ilusamaks ja paremaks tegemisele, siis nüüd olin saanud rolli, kus pidin tagama ettevõtte elujõulisuse.

Oma meeskonda luues sain olulise, kuid valusa õppetunni. Tundsin tohutut vastutust meeskonna soorituse eest. See tõi kaasa selle, et kui keegi ei saanud asjadega hakkama, kompenseerisin seda oma panusega. Kuigi meeskond oli rahul, kaldusin prioriteetidest kõrvale ning vastutuse piirid muutusid häguseks. Nõustun Zhuoga, et juhi roll on tulemuste kordistamine, mitte nende saavutamine.

Hetkel kuum