Artikkel
  • Jaga lugu:

    Vapruse käsiraamat algajale ja edasijõudnule

    Mihkel Kunnus (vasakul), Jordan Peterson ning tema raamatu "Tähenduse teejuhid" tõlkija Kärt Kunnus. Foto: Erakogu

    Žanriliselt lahterdub Jordan Petersoni „Teispool korda. 12 lisareeglit“ eneseabi sektsiooni. Aga siin tahaks kohe teha olemusliku täpsustuse: kui paljud eneseabiraamatud on pigem eneselohutuse või -armastuse ja/või ühe imenõksu õpikud, siis on Petersoni teosed vastassuunalised.

    „Teispool korda. 12 lisareeglit“ on formaalselt järg tema bestsellerile „12 elu mängureeglit“ . Ütlen formaalselt, sest „Teispool korda“ ei eelda oma eelkäijaga tutvumist.
    Selmet rõhuda klišeele „armastada ennast nii, nagu sa oled“, õhutab Peterson enesearengule, päriselt paremaks saamisele. Kujundlikult: „Teispool korda. 12 lisareeglit“ pole variatsioon „paksukeste kehapositiivsusest“, vaid utsitus toitumis- ja treeningkavast kinni pidama. Selleks pole küll mingit imevahendit või võtet. On mitmeid praktikaid, millest igaüks annab osa. Selles raamatus on 12 ja eelmises oli ka 12.

    Raamat: "Teispool korda. 12 lisareeglit"

    Autor: Jordan B. Peterson

    Lehekülgi: 376

    Kirjastus: Äripäev

    Loe näidislehekülgi siit.

    Kellel on rohkem, see saab rohkem

    Piibli kümme käsku on vast meie kultuuriruumi kõige tuntumad reeglid. Käitumisjuhised, mis erilist lahtiseletamist ei vaja. Petersoni elu mängureegleid, või vähemasti osa neist, võib samuti võtta kui käitumisalgoritme: sulle öeldakse, et korista oma tuba ära, ja sa koristadki ja punkt. On olemine parem küll.
    Kui aga süüvida, kuidas füüsilise ruumi korrastatus ja korrastamisprotsess ise psüühikasse tagasisidestub, tekib universaalsem teadmine, mis on avarama rakendusega kui lihtsalt oma tuba. Ses mõttes on Petersoni eneseabiraamatud väga tänuväärsed. Need sobivad erineva akadeemilise võimekusega lugejale – nii gümnasistile kui doktorandile. Siingi kehtib Matteuse printsiip: kellel on rohkem, see saab rohkem.

    Vapruse õpik

    Kui mul oleks selle raamatu tutvustamiseks ruumi ainult kahe sõna jagu, siis ütleksin, et see on vapruse õpik. See arhailisena kõlav voorus – vaprus – kätkeb endas arengusuunda, mis on vastandlik heaoluühiskonna institutsionaalsele arenguloogikale.
    Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt võttis selle õhtumaise tendentsi kirjeldamiseks kasutusele termini safetyism, (ingl safety ehk turvalisus), mille võiks sisuldasa tõlkida turvalisuskultuseks, üha ägenevaks nõudluseks selle järele, et ühiskond oleks täiesti turvaline. Küllap on enamik kuulnud anekdootlikke näiteid sellest ilmingust. Olgu selleks kasvõi ülikoolidele esitatud nõuded turvaruumide (safe space) ja päästikuhoiatuste (trigger warning) kohta. Milliste indiviidide summaarne nõue see võiks olla? Eks selliste, keda iseloomustab vapruse minimaalsus.
    Et Peterson jutlustab vaprust, siis on ka mõistetav, miks ta leiab korraga nii massilist poolehoidu kui ka raevukat vastupanu. Nõuded „Saa sitkeks, saa vapraks!“ ja „Tehtagu maailm minu ja kõigi teiste jaoks täiesti turvaliseks!“ on loomuldasa vastandsuunalised. Kahtlemata on maailma turvalisuse-oaase väga vaja ainuüksi kõige õrnemate – laste – arenguks. Aga selliste oaaside olemasolu eelduseks on see, et nende piiril seisavad inimesed, kes on vaprad ja sitked. Need, kes suudavad kaitsta teisi, kes seda ise veel või enam ei suuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Coop Pank teeb börsil uue tiiru ja kavatseb kaasata 15 miljonit
Coop Pank tahab kaasata kasvu rahastamiseks ligi 15 miljonit eurot lisakapitali ning annab aktsiate märkimisel eelise praegustele aktsionäridele.
Coop Pank tahab kaasata kasvu rahastamiseks ligi 15 miljonit eurot lisakapitali ning annab aktsiate märkimisel eelise praegustele aktsionäridele.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Miks ühed läbirääkimised õnnestuvad, teised mitte
Kuidas võtta läbirääkimistel maha kaitsepositsioon ja saavutada teise poole avatus meie ettepanekutele? Vahest piisab millestki nii lihtsat kui et anda teisele poolele võimalus olla kõige ässam ruumis.
Kuidas võtta läbirääkimistel maha kaitsepositsioon ja saavutada teise poole avatus meie ettepanekutele? Vahest piisab millestki nii lihtsat kui et anda teisele poolele võimalus olla kõige ässam ruumis.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Augustis kahanes töötleva tööstuse tootmismaht pooltel tegevusaladel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Olulisemad lood

Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.