Ekspordi kasv tunnistab uute turgude leidmist

Meeldiva üllatusena kasvas kaupade eksport statistikaameti andmetel tänavu septembris 7% võrreldes mullu septembriga. Ning tänavu augustiga võrreldes suurenes see koguni 14%. Seejuures kasvas aastases võrdluses ka eksport Venemaale.

Toimetuse arvates näitavad kasvunumbrid, et ettevõtjad ei ole istunud, käed rüpes, vaid jõudsalt ekspordi kasvatamiseks lahendusi otsinud. Osa kasvust võib kindlasti kirjutada juba uute turgude leidmise arvele.

Eesti kaubavahetuse üldmahtu silmas pidades on alati võimalus, et mõne ekspordihüppe taga on paar-kolm suuremat tehingut või kaupade liikumist. Et meie suurim ekspordiriik on Rootsi ja ekspordiartikkel elektroonikaseadmed, võib see näiteks tähendada, et hiiglaslik allhankija Ericssoni tehas on tavapärasest rohkem toorikuid sisse toonud ja välja viinud. Käibenumbrid on küll hiiglaslikud, kuid mõju Eesti majandusele marginaalne. Samas tuleb silmas pidada, et tegu on ikkagi kasvuga, mis iseenesest positiivne.

Hullemad ajad möödas. LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei saa mürki võtta selle peale, et eksport nüüd ainult kasvama hakkab, kuid talle tundub, et hullemad ajad on praeguseks möödas. Samuti tõi ta hea uudisena välja, et ka meie olulise majanduspartneri Soome eksport kasvas 11%.

Premia Foodsi nõukogu esimees Indrek Kasela ütles hiljuti Ärilehele antud intervjuus kujundlikult, et enne jääb Venemaa nälga, kui väliskaubandusminister Anne Sulling meie ettevõtjatele uued turud leiab. Mõistagi tuleb ühe osa ekspordivõimaluste sulgumisel vastava valdkonna ministril uute turgude otsimise vajalikkusele rõhuda. Samas on selge, et raskest olukorrast väljatulemise peab ettevõtja ikkagi enda peale võtma, ainult ministrile loota oleks naiivne. Seda enam, et uute turgude leidmine pole sugugi lihtne.

Toimetuse hinnangul näitavad aga ekspordi kasvunumbrid sedagi, et osa Venemaa suunal tegutsenud või tegutsevaid ettevõtjaid on uute ekspordikanalite leidmisega juba hakkama saanud.

Hea näite uute või asendusturgude leidmisest saab tuua kas või turismivaldkonnast. Ehkki Vene turistide arv vähenes septembris kümnendiku võrra ja sel aastal tervikuna hinnanguliselt kuni 30%, on välisturistide arv majutusettevõtetes septembris 2% kasvanud. Vene rubla olulise nõrgenemise ja ka sealsete turismifirmade raskuste tõttu väiksemal arvul saabunud Vene turiste on asendanud näiteks Saksamaalt, Suurbritanniast ja Norrast tulnud turistid. Samuti on märgatavalt kasvanud Aasia riikidest pärit turistide arv.

Kasvas ka eksport Venemaale. Mõnevõrra isegi ootamatu on see, et ka Eesti eksport Venemaale on aastases võrdluses kasvanud. Seda vaatamata põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemisele, mille põhjuseks on Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid. Ühelt poolt näitab see, et kindlasti on teistes valdkondades ettevõtjaid, kes on just nüüdset olukorda kasutanud idanaabri turule sisenemiseks.

Teisalt annab see tunnistust, et suur osa Vene turul edasi tegutsejaid on oma äri sealgi laiendanud. See näitab, et sanktsioonide mõju vastu saab peale tagasitõmbumise ka kaalutletud edasirühkimisega, kui riskid hinnatud ja nende taluvusaste piisav.