- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,35%8 812,37
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,89
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,35%8 812,37
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,89
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EstLink 2 halb eeskuju
EstLink 2 rajamisel ilmutatud ignorantsus formaalsuste suhtes saadab ettevõtluskeskkonnale vale sõnumi, et suure eesmärgi korral võib reeglitele läbi sõrmede vaadata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänasest kaaneloost selgub, et Eesti energiasüsteemi au ja uhkuse EstLink 2 rajamist alustati ilma ehitusloata. Kasutusluba pole sellel aga siiamaani.
Äripäeva hinnangul on EstLinki rajamisel tegevad olnud osapooled niivõrd prominentsed, et formaalsusest möödavaatamine eesmärgi saavutamise nimel on lubamatu. See annab ettevõtluskeskkonnale sõnumi, et korrektne asjaajamine on midagi kõrvalist, ning tekitab õigustatud ootuse, et samasugust „konstruktiivset kaasamõtlemist“, nagu on osapooled ilmutanud EstLink 2 rajamisel, tohivad asjaomastelt instantsidelt oodata kõik ettevõtjad, kellel on ette näidata suur eesmärk.
Eleringi juhi Taavi Veskimäe selgituste kohaselt poleks Elering midagi teisiti teha saanudki. See on tõsi vaid poolenisti. Tõepoolest, EstLink 2 projekteerimine ja rajamine toimus ajal, mil veeseadus muutus. Seetõttu on arusaadav, et ehitusloa saamine käis tagantjärele. Kuid suhtumine, et suurte projektide puhul on normaalne taotleda kasutusluba tagantjärele, pole enam asjakohane. Suurte rahvusvaheliste projektide puhul peaks, vastupidi, eeldama eriti täpset normide järgimist.
Prominentsed pole mitte ainult kaabli rajamisega seotud osapooled, vaid ka teise Eesti ja Soome vahelise veealuse elektrikaabi mängus olnud summad. Euroopa Komisjoni 2010 otsusega eraldati EstLink 2 projektile 100 miljonit eurot. Samal aastal kirjutasid Elering ja Euroopa Investeerimispank alla lepingule, mille kohaselt laenas pank EstLink 2 ehitusest ligi 1,2 miljardit krooni. 75 miljonit eurot laenu andis Põhjamaade Investeerimispank. Kokku umbes 320 miljonit eurot maksma läinud EstLink 2 finantseerijate seas oli peale Eleringi enda ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid OY.
Selgub, et Euroopa Komisjon ja Põhjamaade Investeerimispank polnud raha eraldades lubade puudumisest teadlikud. Üllatusena tuleb lubade puudumine ka Põhjamaade Investeerimispangale ning Fingridile. Samuti tollasele majandusministrile Juhan Partsile, kes arvas, et äkki oli nende lubadega mingi „tehniline küsimus“.
„Tehnilise küsimuse“ ehk ehitusloa puudumise avastas aasta alguses Eesti tehnilise järelevalve amet. Pool aastat hiljem ehitusluba vormistati, kasutusloa vormistamise vajadust pidi amet aga Eleringile selgitama. See võiks jahmatada iga väikeettevõtjat, kes on pidanud mõne pisikese toru paigaldamiseks mööda ametkondi jooksma ja kooskõlastusi taotlema., 170kilomeetrise riikidevahelise ühenduse sai aga rajada nendetagi. Ka megainvesteeringud on liikunud nagu õlitatult. Suured rahastajad ja laenuandjad lubade puudumisest ei teadnud – ja nagu paistab, ei tundnud nende olemasolu vastu ka erilist huvi.
Iseenesest on EstLink 2 rahvusvahelise suurprojektina olnud edukas ning vaevalt kahtleb keegi selle vajalikkuses. See läbi aegade suuremaid investeeringuid Eesti energiasüsteemi peaks Eleringi juhi arvestuste kohaselt Eestile aastas 40-50 mln eurot kasu tooma. Merepõhjast seda keegi üles võtma ei hakka ja vaevalt küsib Euroopa Komisjon tagasi antud toetust või rahvusvahelised suurpangad laenu. Kuid Eesti mõõtkavas gigantne ettevõtmine väärinuks piinlikku täpsust kõigi lubade õigeaegsel hankimisel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele