Viimane mohikaanlane

Aivar Rehe lahkumisega Danske Banki juhi kohalt jõuab Eesti panganduses lõpule ajastu, kus panga juht oli tuntud arvamusliider. Põlvkonnavahetus puudutab tegelikult tervet ühiskonda, haarates nii erakondade kui ka ettevõtete juhte laiemalt.

Äripäev soovib, et uuest juhtide põlvkonnast kasvaks peale rohkem neid inimesi, kes väärtustavad vahetut suhtlemist ajakirjanduse ja kogu avalikkusega. Laias plaanis on mis tahes ettevõttele või organisatsioonile kasulik, kui seda juhib inimene, kes on võimeline ühiskondlikes debattides osalema ja vahetult oma arvamust avaldama, olgu siis tele- või raadioeetris või ajalehes-veebis kommentaare jagades. 

Mida laiem on juhi silmaring, suurem empaatiavõime ja kandvam kogemus põletavates probleemides kaasa rääkida, seda suurem on tema juhitava ettevõtte või organisatsiooni tuntus.

Muidugi ei sõltu ühegi juhi headus ainuüksi sellest, kui palju ta avalikus ruumis sõna võtab. Aivar Rehe avalikel üritustel esinemiste, sõnavõttude ja intervjuude hulka vaadates võis nii mõnigi kord tekkida küsimus, millal ta veel üldse panka juhtida jõuab. Ent kes teeb, see jõuab. Ja see, kes oskab hästi rääkida sellest, mis teeb, tundub alati usaldusväärsem – suur osa sellest usaldusväärsusest kandub automaatselt üle tervele organisatsioonile.

Panganduses on juhid viimasel ajal vahetunud kiirelt ja tuleb tunnistada, et uute juhtide nimed ei ütle vähemalt esialgu avalikkusele just eriti palju. End Rehe toolile sisse seadva Ivar Pae nime kuuleb enamik ilmselt esimest korda, kuigi Danskega on Pae seotud juba Sampo ajast, kus oli juhatuse liige juba alates 2001. aastast.

Juulis teatas lahkumisest SEB Eesti juht Riho Unt, kelle asemel asus Allan Parik – mees, kes on SEBs ettevõtete panganduse valdkonnas tegev olnud kakskümmend aastat, avalikkusele aga samahästi kui tundmatu.

Nordea juhid on viimati lühikese aja jooksul vahetunud koguni kaks korda: vaevalt suudeti pärast Vahur Krafti Andreas Laane nimi meelde jätta, kui juba tuli asemel Petri Nikkilä.Eelmisel aastal Priit Perensi asemel Swedbanki Eestis juhtima asunud Robert Kitt on uutest pangajuhtidest ainus, kellel on elutervet edevust sõna võtta ja silma paista. Tal on, mida öelda, ja ta suudab seda teha nii, et öeldu pärale jõuab ja meelde jääb.

Muidugi ei olnud ka kõik omal ajal Hansapanga asutanud ettevõtjad ühtmoodi altid avalikkusega suhtlema. Ja panganduse roll on selle pealt kahekümne aastaga oluliselt muutunud niikuinii. Siiski võiksid muil mail asuvate emapankade siinsete filiaalide juhid pingutada selle nimel, et kohalikud kunded neid nime- ja nägupidi teaksid.

Üks võimalus panku pildil pidada on muidugi palgal hoida meedias ja sotsiaalmeedias „võimlevaid“ analüütikuid, kes alati lahkesti ka ajakirjandusele kommentaare jagavad. Kuid avalikus ruumis sõnakat juhti nad ei asenda, ja SEBga kolme aasta eest hüvasti jätnud Hardo Pajula kingad jäävad neist mõnelegi muidu väga heale asjatundjale siiamaani siiski suureks.