Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriplaan peab ületama hirmud
Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud ja juhid peaksid uue aasta äriplaani koostamisel hoiduma pessimismist ning püüdlema mõõduka kasvuni, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
Äripäev kirjutas eilses kaaneloos, et kasumlikkuse kasvatamine on läinud keerulisemaks, kuid see ei peata veel ettevõtjate optimismi investeerimiseks ja laienemiseks.
Alanud äriplaani hooaeg nõuab igalt ettevõtjalt mineviku ja oleviku analüüsi, et panna paika lähituleviku eesmärgid. Kuigi prognoosimine on keeruline, tuleb seada eesmärk, et ettevõte töötaks ja areneks.
Plaani ja eelarve koostamisel vaeb tark ettevõtja kindlasti nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid tegureid. Tuleb hinnata oma ressurssi ja võimekust ning hinnata selle ühtivust ümber toimuvaga. Kui kaugele tuleb pilk heita, sõltub juba ettevõtte tegevusest. Mõnele piisab väikeses kogukonnas toimuvast, teine peab arvestama ka naaberriikide, Euroopa ja muu maailma majandusega.
Eesti suuremad ettevõtjad muretsevad praegu eelkõige kasumi kasvatamise pärast, kuna raske on leida edukat retsepti. Samas ei visata veel püssi põõsasse ehk keegi ei kavatse jääda paigale tammuma või sootuks tagasi sammuda. Olgu uue majandusaasta eel hinges pakitsev optimism väike või lausa pessimistlik, kasvada tahetakse. Kasvõi väikeste sammudega, aga kindlalt.
Vastavalt oma võimetele
Võtkem toiduainetööstusest näiteks
Salvest, kes pärast sanktsioone
on Vene turu jätnud pigem tagaplaanile ja üritab käibe kasvatamise kõrval ka palka tõsta, või
Leibur, kes
näeb oma klassikalisele toodangule nõudluse vähenemist, kuid sellegipoolest ootab väikest kasvu ja üritab investeerida turundusse. Leiburi juht
Asso Lankots viib küllaltki ettevaatlikul ajal töötajate palgatõusu korrelatsiooni organisatsiooni kasvuga ehk kui ettevõte kasum paraneb, siis saavad oma osa ka töötajad. Ei ole vaja alluda üldisele palgasurvele, vaid hinnata eelkõige oma võimekust. Pikas plaanis on võitlus endaga tulemuslikum kui teiste sabas sörkimine.
Juuli alguses hoiatasime ettevõtjaid, et
Hiina potentsiaalne kriis võib kaasa tõmmata ka muu maailma, mistõttu oleks otstarbekas valmis sättida plaan B või isegi plaan C. Vajadusel teha ka esimesed ettevalmistavad sammud. Kahe kuuga võttis suuna alla ka
USA aktsiaturg. Praegu ei oska keegi kindlalt öelda, kas
Hiina ja USA aktsiaturgudel toimunu on korrektsioon, pinnavirvendus või hoopis sügavamate põhjustega. Tõuget ettevaatlikkuseks annab see kindlasti. Seega kõik, kes tunnevad, et võiksid selle taustal oma ettevõtlusplaane täpsustada, tehke seda. Olge mõõdukalt optimistlikud, kuid ärge jookske pea ees lahingusse. Jätke endale puhver tagasilöögiks, millelt oleks hea minna edasi nii teil kui ka töötajatel.
Ka suur on kunagi olnud väike
Mitmed väikeettevõtjad ei pea kindlasti arukaks järgida suurte organisatsioonide mõttemalli, kuna suunad, mastaabid ja kõik muu erinevad. Milleks vaadata teisi, kui endalgi võib olla raskusi hakkamasaamisega. Suurfirmade otsuseid tasub seepärast kaaluda, et ka nemad on kunagi alustanud väikesena ning teevad nüüd suuri otsuseid kogemust arvestades. Neil on kindlasti rohkem ressurssi turu-uuringuteks ja majandusolukorra analüüsimiseks nii kodus kui ka kaugematel turgudel.
Äripäeva toimetus ei soovita kindlasti kopeerida suurettevõtete käitumist, kuid üht-teist tasub kõrva taha panna. Kui näete võimalust ettevõtte kasvatamiseks, riskige mõõdukalt. Olgu selleks imepisike palgakasv või tilluke investeering. Ka väike kasv on edasiminek.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.