• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Las Kesk otsustab, kas Stalnuhhini naisel on autot vaja

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev teeb juhtkirjas ettepaneku katta riigikogulaste kuluhüvitised parteidele riigieelarvest eraldatava summa arvel.

    Tänavusügisene veeklaasitorm riigikogulaste kuluhüvitiste tõttu tipnes teadasaamisega, et keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin liisis kuluhüvitise eest auto oma naisele: endal tal nimelt juhiluba polegi.
    Äripäeva meelest võiks riigikogulaste kulude hüvitamine käia parteidele riigieelarvest eraldatava summa arvel. Stalnuhhini juhtumi puhul tähendaks see, et Keskerakonnal tekib kohustus võtta seisukoht, kas sellise kulu hüvitamine maksumaksja poolt parteile eraldatud rahast on mõistlik või mitte.
    Sellise lahenduse juures võiks loobuda määrast, mis praegu on 30 protsenti riigikogulase ametipalgast. Piiri pole vaja paika pannagi, sest hüvitatakse ainult neid kulutusi, mis saadiku esindatava erakonna hinnangul on vajalikud. Riigikogulaste aruandlus kulude kohta jääb mõistagi avalikuks, nagu ta seni on olnud, sest erakondadele riigieelarvest eraldatav summa tuleb maksumaksja taskust. Seega, avalikkuse kontroll maksumaksja raha kasutamise üle jääb toimima nagu seni.
    Kaoks topeltkulu parteidele
    Praegu saavad riigikogus esindatud erakonnad maksumaksjalt oma kulude katteks raha kaks korda: eelarvest eraldatud summale lisanduvad riigikogulaste palgad ja kuluhüvitused. Õiglane oleks, et erakonnad saavad raha üks kord ja otsustavad kuluhüvitiste asjus ise, kas ja missuguseid nende saadikute kulutusi on mõistlik sellest katlast katta ning mis mahus.
    2014. aastal võis iga saadik aasta jooksul kulude hüvitamiseks kasutada kuni 12 424 eurot. Kuluhüvitiste teema naeruvääristajad on viidanud, et riigikogu peale kokku on tegu vaid 0,014 protsendiga riigieelarvest. Seega, pole mingi probleem selline väike kulu jätta erakondade kanda. Äkki siis Keskerakond otsustab näiteks, et Stalnuhhini käitumist ei saa heaks kiita, ega hüvita sedasorti kulusid. Ja ehk jätavad ka teised parteid hüvitamata süda­öised söömingud valijatega, kallite autode liisimise, klassikaks saanud majoneesi ja kõik muud kulud, mis määrivad riigikogu mainet. Erakondadel tekib vastutus riigikogu maine eest oma rahakoti kaudu.
    Erakonnad saavad riigieelarvest aastas üle 5,4 miljoni euro. Summa konkreetsele parteile kujuneb mandaadi põhjal, st parlamendis suurema esindatusega parteid saavad eel­arvest rohkem raha. Kuluhüvitiste peale läheks sellest summast praeguse süsteemi järgi jämedalt võttes neljandik. Iga erakonna huvides oleks sellise süsteemi puhul, et kaetakse ainult vältimatuid kulusid.
    Mitu kärbest ühe hoobiga
    Avaliku õiglustunde kohaselt oleks selline lahendus igati tere­tulnud. Kaoksid ära maksumaksja topeltkulutused parteidele. Ei teki probleemi, mille tooks kaasa kuluhüvitiste kaotamine – nn kaugeltnurga mehed ja naised jääksid ebavõrdsesse seisu transpordikulude katmisel. Samas jääb toimima avalik kontroll maksumaksja raha kasutamise üle ehk siis: probleemi ei lükata n-ö vaiba alla, mille tooks kaasa kuluhüvitiste lisamine palgale ja sellega koos aruandluse kaotamine.
    Erakondade nälg uute rahastamisallikate järele ja musta raha kasutamise kiusatus võib selle ettepaneku teokstegemisega seoses küll suureneda, kuid erakondade rahastamise allikad on avalikkuse teravdatud tähelepanu all niigi. Ühiskonna valulävi selle teema suhtes on pärast Keskerakonna idaraha- ja Reformierakonna musta raha skandaali oluliselt madalam kui enne neid. Kahetsusväärsel kombel on siiski endiselt jõus 2010 sündinud riigikogu otsus dekriminaliseerida varjatud annetused erakondadele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.