Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Las Kesk otsustab, kas Stalnuhhini naisel on autot vaja

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev teeb juhtkirjas ettepaneku katta riigikogulaste kuluhüvitised parteidele riigieelarvest eraldatava summa arvel.

    Tänavusügisene veeklaasitorm riigikogulaste kuluhüvitiste tõttu tipnes teadasaamisega, et keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin liisis kuluhüvitise eest auto oma naisele: endal tal nimelt juhiluba polegi.
    Äripäeva meelest võiks riigikogulaste kulude hüvitamine käia parteidele riigieelarvest eraldatava summa arvel. Stalnuhhini juhtumi puhul tähendaks see, et Keskerakonnal tekib kohustus võtta seisukoht, kas sellise kulu hüvitamine maksumaksja poolt parteile eraldatud rahast on mõistlik või mitte.
    Sellise lahenduse juures võiks loobuda määrast, mis praegu on 30 protsenti riigikogulase ametipalgast. Piiri pole vaja paika pannagi, sest hüvitatakse ainult neid kulutusi, mis saadiku esindatava erakonna hinnangul on vajalikud. Riigikogulaste aruandlus kulude kohta jääb mõistagi avalikuks, nagu ta seni on olnud, sest erakondadele riigieelarvest eraldatav summa tuleb maksumaksja taskust. Seega, avalikkuse kontroll maksumaksja raha kasutamise üle jääb toimima nagu seni.
    Kaoks topeltkulu parteidele
    Praegu saavad riigikogus esindatud erakonnad maksumaksjalt oma kulude katteks raha kaks korda: eelarvest eraldatud summale lisanduvad riigikogulaste palgad ja kuluhüvitused. Õiglane oleks, et erakonnad saavad raha üks kord ja otsustavad kuluhüvitiste asjus ise, kas ja missuguseid nende saadikute kulutusi on mõistlik sellest katlast katta ning mis mahus.
    2014. aastal võis iga saadik aasta jooksul kulude hüvitamiseks kasutada kuni 12 424 eurot. Kuluhüvitiste teema naeruvääristajad on viidanud, et riigikogu peale kokku on tegu vaid 0,014 protsendiga riigieelarvest. Seega, pole mingi probleem selline väike kulu jätta erakondade kanda. Äkki siis Keskerakond otsustab näiteks, et Stalnuhhini käitumist ei saa heaks kiita, ega hüvita sedasorti kulusid. Ja ehk jätavad ka teised parteid hüvitamata süda­öised söömingud valijatega, kallite autode liisimise, klassikaks saanud majoneesi ja kõik muud kulud, mis määrivad riigikogu mainet. Erakondadel tekib vastutus riigikogu maine eest oma rahakoti kaudu.
    Erakonnad saavad riigieelarvest aastas üle 5,4 miljoni euro. Summa konkreetsele parteile kujuneb mandaadi põhjal, st parlamendis suurema esindatusega parteid saavad eel­arvest rohkem raha. Kuluhüvitiste peale läheks sellest summast praeguse süsteemi järgi jämedalt võttes neljandik. Iga erakonna huvides oleks sellise süsteemi puhul, et kaetakse ainult vältimatuid kulusid.
    Mitu kärbest ühe hoobiga
    Avaliku õiglustunde kohaselt oleks selline lahendus igati tere­tulnud. Kaoksid ära maksumaksja topeltkulutused parteidele. Ei teki probleemi, mille tooks kaasa kuluhüvitiste kaotamine – nn kaugeltnurga mehed ja naised jääksid ebavõrdsesse seisu transpordikulude katmisel. Samas jääb toimima avalik kontroll maksumaksja raha kasutamise üle ehk siis: probleemi ei lükata n-ö vaiba alla, mille tooks kaasa kuluhüvitiste lisamine palgale ja sellega koos aruandluse kaotamine.
    Erakondade nälg uute rahastamisallikate järele ja musta raha kasutamise kiusatus võib selle ettepaneku teokstegemisega seoses küll suureneda, kuid erakondade rahastamise allikad on avalikkuse teravdatud tähelepanu all niigi. Ühiskonna valulävi selle teema suhtes on pärast Keskerakonna idaraha- ja Reformierakonna musta raha skandaali oluliselt madalam kui enne neid. Kahetsusväärsel kombel on siiski endiselt jõus 2010 sündinud riigikogu otsus dekriminaliseerida varjatud annetused erakondadele.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.