Kliimalepe näitab investorile suunda

Laupäeval Pariisis sündis kliimalepe, mille järgi maailm liigub puhtama ja säästlikuma energia poole. Eesmärk on hoida kliima soojenemine allpool kahe kraadi taset võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

Äripäeva toimetuse meelest võiksid ettevõtja ja investor osavõtlikumalt suhtuda kliima soojenemisse ja selle pöörata enda kasuks, hakates rohelisse energiasse panustama. See rõõmustaks kahtlemata emakest loodust, samal ajal võiks anda ka võimaluse siduda end kasvava, kiirelt areneva sektoriga.

Üks hea näide on kindlasti autotööstus, kus heitgaaside regulatsioonid muutuvad karmimaks ning käib pidev võitlus elektri- ja hübriidautode arenduses. Kui aastaid varem tundus, et Elon Muski visioon Teslast jääb maailmakaardil pelgalt nišiks, siis tegelikult on pidanud ka oma valdkonna dinosaurused nagu Ford, Volkswagen, Nissan, BMW ja teised pakkuma oma lahendusi sellesse valdkonda. Vastasel juhul võib Tesla areneda nii võimsaks, et hiljem on juba kordades raskem konkureerida.

Võistlusmoment paneb ettevõtted omavahel rohkem pingutama, et teha tarbijale odavam ja kvaliteetsem toode. Auto puhul tähendaks see pikenevat sõiduulatust, kui samas ei tohiks hind kasvada hirmutavaks. Näiteks alles hiljuti teatas Ford, et kavatseb järgmise viie aastaga investeerida 4,5 miljardit dollarit elektriautodesse. Ettevõtte siht on oma mudelivalikust elektriautode osa tõsta praeguselt 13 protsendilt 40 protsendini. Survet astuda nn rohelisele teele on küllaga.

Samas peavad ettevõtted ja investorid endale teadvustama, et rohelise mõtteviisi levikusse panustada on riskantne ning viljade noppimiseks peab varuma kannatust. Liikumine fossiilsete kütuste kasutamisest taastuvenergia poole tundub praeguses maailmas küll pöördumatu, kuid samas aeglane ja täis ootamatusi.

Kuigi poliitilised arutelud keskenduvad sageli 2030. aasta prognoosidele ja 2050. aasta eesmärkidele, siis analüütikute hinnangul toimuvad turul suuremad muutused järgmise 10 aasta jooksul. Seetõttu võib just praegu olla investoritele soodne aeg oma säästudega taastuvenergia ajajärku sisenemiseks.

Kliimaleppe juurde tagasi tulles tasub tähele panna, et arenenud riigid aitavad arenevaid riike rahaliselt küllaltki võimsalt, sest siht on mobiliseerida ühiselt aastani 2025 igal aastal 100 miljardit dollarit. Seega tasub endiselt mõelda näiteks nendele piirkondadele Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, kuhu hakatakse finantsjõude suunama.

Kindlasti ei ole Eestist kadunud taastuvenergia potentsiaal. Seni üritavad aktiivselt oma asja ajada tuuleenergiast vaimustunud, kes otsivad võimalusi tuulikuparkide ehitamiseks. Lõplik edu sõltub sellest, kuidas see ühildub rahavõimaluste ja regulatsioonidega. Kuna investeerimiseks on tingimused soodsad, siis tulebki mõelda rohkem regulatsioonidele. Kui seadused hakkavad pikas perspektiivis ikkagi takistama, siis võib lihtsalt juhtuda, et praegused asjaarmastajad otsivad koha, kus seadused ei ole nii karmid.

Eesti ettevõtja ja investor peab nüüd otsustama, kas praegu on õige aeg ja investeering riski väärt.