Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuintressi määr turuga seosesse

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Hilinenud maksete intresse tuleb alandada ja seada need seosesse olukorraga finantsturgudel, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeva tänane kaanelugu näitab, et hilinenud maksete pealt sisse kasseeritav intress on riigile kujunenud märkimist väärt tuluallikaks.
    Toimetuse hinnangul tuleks maksuintresse alandada ja seada need seosesse olukorraga finantsturgudel. Maksuintressil on kaks eesmärki: kahju hüvitamine võlausaldajale ja teiseks nn karistusfunktsioon: intress peab mõjutama võlgnikku oma kohustusi täitma ­õigel ajal.Üleüldine intressitaseme langus aga muudab karistuse reaalsuse ehk turuolukorra taustal ebaproportsionaalselt suureks.
    Probleem pole iseenesest uus. Intresside langetamise debatt puhkes esimest korda juba 2005. aastal, kuigi juba 2002. aastal oli riigikohus tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks intressimäära üle otsustamise delegeerimise rahandusministri pädevusse. 2005 . aastal Äripäevas ilmunud arvamusloos avaldas advokaat Vahur Kivistik imestust, et maksuintressi määr on sama hästi kui muutumatuna (langenud 0,07 protsendilt päevas 0,06-le) püsinud juba alates 1999. aastast. Just sellesama 0,06% peal päevas püsib see määr tänase päevani.
    Riigi tuluallikas
    Viimase nelja aasta andmete võrdlus näitab, et maksuamet on aasta-aastalt aina enam vaidlustatud maksuotsuseid võitnud. Kui 2012. aastal võitis maksuamet 64 protsenti maksuintressivaidlusi, siis 2015 juba 84 protsenti. Eelmisel aastal laekus hilinenud maksete intresside näol riigikassasse 7,4 miljonit eurot.
    Kui esimese debati puhkedes väitis rahandusministeerium, et intress polegi kehtestatud otsesse tulu saamise eesmärgil, siis praeguseks on põhjendused pisut muutunud: intress pole mitte klassikaline intress võlanõudelt, vaid ühtlasi nii intress kui ka tasu kohustuse täitmise eest. Ent ka uuenenud selgitusest ei järeldu, et hilinenud maksete intress peaks olema riigi tuluallikas. Arvestades seda, et rahandusministeerium on intressimäära alandamist arutanud ja arutab praegugi, võiks eeldada valmidust seada intress korrelatsiooni turuolukorraga.
    Selle kasuks räägib ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi selgitus, mis võrdleb riigi seatud intressimäärasid pankade laenuintressidega. Pangad ja kõik teised finantsasutused tegutsevad ikka vabal turul ega võta intressimäärasid laest, vaid tuletavad need nimelt turuolukorrast.
    Kiirlaenukontoriga võrreldav intress
    Ajal, mil praegu kehtivad maksuintressimäärad kehtestati, võis see olla õigustatud. Eelmise aastatuhande lõpul oli maksude maksmise kultuur alles lapsekingades ja ettevõtteid tuli makse maksma sundida. Praeguses madalate ja miinusmärgigagi intresside keskkonnas mõjub 21,9 protsenti aastas riigi poolt aga juba liigkasuvõtja käitumisena. Riiklik viivis ei peaks olema võrreldav kiirlaenukontorite aastase intressiga.
    Probleem on iseenesest laiemgi. Maksuintresside senine kivisse raiutus on vaid üks näide sellest, kuidas riigi jaoks vaba turg ei kehti. Turuolukorraga võiksid vastavuses olla ka õppelaenu intressid ja käibemaksuvabade firmade maksimaalne võimalik käibenõue, kui tuua vaid mõned näited.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.