Hoidu äri uppi keeramisest

Firmadele edu toonu aegub järjest kiiremas tempos ning ettevõtete eluiga lüheneb kiiresti, rõhutas Pärnu Finantskonverentsil suurfirmade Lego, Airbus jt heaks töötanud Christian Rangen.

Äripäeva meelest on ärile odavam ja kasulikum muutustega kohaneda ning nendega sama sammu astuda. Megatrendidele vastu võitlemine on ettevõtte inimeste aja ja raha raiskamine, mis tagasi ei too. Toome välja viis kohta, kus oma seni tehtu või uue toote-teenuse ära saab rikkuda.

Selle värskeim näide on lahing, mida peavad taksojuhid-firmad ning sõidujagamist pakkuvad firmad, kes eile kordamööda Toompeal oma meelsust avaldamas käisid.

Riigikokku jõudis eile nimelt esimesele lugemisele ühistranspordiseadus, mis teeb ajalugu sellega, et püüab reguleerida ka kiirelt kasvavat jagamismajandust. Seda uut tüüpi ettevõtlust, kus vaba ruumi kodus (Airbnb), autos (Uber, Wisemile) või töökalendris (GoWorkAbit) ja mujalgi saab raha teenima panna.

Tarbija on rahakotiga selliste võimaluste poolt valinud ja hirm väheneva teenistuse eest on sõnakaks muutnud senised turuosalised, näiteks taksojuhid. Ent olemasoleva ja „alati on nii tehtud“ sälitamise nõudmise asemel võib muudatusi vaadata ka võimalusena õppida. Näiteks küsides kaks küsimust – kuidas ja miks klient seda teenust/toodet tarbib ning vajab. Eelised on sellel, kes pakub mugavamat, lihtsamat ja soodsamat, sõltumata senistest tavadest.

Viimast põhjusel, et ehkki tehnoloogia ja olud muutuvad, ootab tarbija seniste vajaduste rahuldamist. See on ka põhjus, miks endiselt töötab lugude jutustamine ja seda saab ära kasutada turunduses ja reklaamis. Näiteks on eelmise aasta enim vaadatud videotest pooled tehtud olematu eelarve ja MTÜ või ka eraisikute poolt – neid pani levima näiteks kogu maja täitnud pallimerega abikaasat üllatanud pereisa. Vahetu emotsioon, autentsus ning komisjonidega kooskõlastamata sisu on tihti põhjus, mis paneb amatööri tehtut vaatama, aga suure reklaamieelarvega telekomiäri kogub mõnikümmend silmapaari.

Kui telefonil võttis 50 miljoni kasutaja kogumine kolmveerand sajandit ja telel pool sellest, siis rakendused saavutavad sama päevadega. Tõsi, harjumuste muutumine käib sõltuvalt põlvkonnast erineva tempoga. Ehkki näiteks voogedastuskanalid nagu Netflix või kanalite järele vaatamise võimalused on kättesaadavad, veedab keskmine eestlane helendava ekraani ees umbes neli tundi päevas ning hoolimata e-poodidest ja iseteeninduskassast aega järjekordades. See on õpikoht ka ärile – kuidas teha selgeks, et uus on kasulikum.

Bigbank tõi tänavu turule Eesti esimese mobiilse krediitkaardi. Ehkki ettevõtte tehnoloogiajuhi Agur Jõgi sõnul polnud toode selleks ajaks kaugeltki valmis, otsustati see klientideni paisata. Esiteks võimaldas see olla turul esimene ning teiseks saadud tagasiside põhjal kundedele täiuslikuks timmida. Nii-öelda maja sees pikalt lihvides jääb vajaka sellest, mida kunde täpselt vajab ning kasutab ning ebaolulisele kulutatu on nii raisatud aeg-raha kui käest antud edumaa.

Säärane julgus aga eeldab ka soosivat suhtumist kollektiivis ning ennekõike juhtide poolt. Uue loomine ja välja toomine tahab katsetamist ja iga katsetus ei lõpe õnnestumisega. Samas on iga õnnestumist vähemalt ühel korral proovitud, rõhutas ärimudelite ekspert möödunud nädalal Pärnu Finantskonverentsil. Paraku on eksimisel ning läbikukkumisel Eestis halb maik juures. Siin väärib eeskuju võtta näiteks idufirmadelt, milledes 90% läheb hingusele. Ühelt poolt nad ebaõnnestusid, aga teisalt said teada, et sel moel ei saa. Maksuameti juht Marek Helm aga maksaks töökorraldust paremaks muutnud või organisatsiooni arendanud prohmaka tegijale preemiat. Kasutu on viga, millest midagi ei õpi.