Laste palkamine eeldab tööandjalt üksjagu missioonitunnet, mida kahjuks kaugeltki kõigil ettevõtteil ei jagu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Loomulikult ei ole kõigil ettevõtteil ka lastele sobivat tööd pakkuda, aga tihtipeale on küsimus rohkem kui seaduses või sobiva töö olemasolus just suhtumises, et laste ja noortega tegelemine on üks tüütu sehkendamine, kus kära on kindlasti rohkem kui villa.
Äripäev soovitab tööandjal võõrastesse lastesse suhtuda nagu omadesse, sest need on tema ettevõtte tulevased töötajad, juhid – ja omanikud.
Töö on ehe ja vahetu päriseluline kogemus, mida igapidi ja enamasti ülearugi nutifitseerunud noored inimesed hädasti vajavad ja soovivad. Ühelt poolt tahetakse muidugi mõista raha teenida, ent noorte inimeste ambitsioone ei maksa alahinnata – soov areneda, õppida ja saavutada on neist suuremale osale sisse programmeeritud, isegi kui nad alati seda ise ei teadvusta või täiskasvanute juuresolekul sõnades ei väljenda.
Lapsed on lapsed, sellega tuleb arvestada
Tänases kaaneloos saavad sõna ka ettevõtjad, kellel on laste töölevõtmisega ebameeldivaid kogemusi. Küll valutas ühel kõht, küll oli teisel vaja mere äärde minna – ja üleüldse tuli ette, et lapsed ei saanud aru, et kui juba tööle on tuldud, siis tulebki seal käia. Sellistest juhtumitest räägitakse, nagu oleksid lapsed mingid nupust nikastanud tegelased, kellest on parem eemale hoida.Tegelikult on nad lihtsalt lapsed, nagu seda on kunagi olnud tänased ettevõtjad, omanikud ja juhid, kes meenutavad intervjuudes sageli suure heldimusega oma esimest ise teenitud raha ning seda, kuidas see kogemus nende edasist elu mõjutas. Nüüd võiks olla nende kord anda see kogemus tänastele lastele ja noortele.
Paljud ettevõtjad seda muidugi teevadki, seda isegi hoolimata praeguste seaduste kitsavõitu raamidest. Nad teadvustavad endale, et noore hea töökogemus võib neile mõne aasta pärast ilma suurema värbamisvaevata tuua motiveeritud töötaja, kellele polegi enam vaja viimset kui asja a-st ja b-st peale seletada – ning kellel on juba olemas ettekujutus, mis see tööelu on.Laiemalt tähendab noorele töökogemuse võimaluse loomine panustamine ühiskonda, mille arengule aitab noore varajane töökogemus kahtlemata oluliselt kaasa.
Töökogemus avaldab silmaringi ja on karjääri seisukohalt kasulik
Äripäev on nõus kaubandus-tööstuskoha seisukohaga, et esimese töökogemuse võiks juba põhikoolist kaasa saada. See avardab silmaringi, kujundab isiksust ja annab tõuke edasises tööelus paremini hakkama saada. Loodame, et noorte palkamise lihtsustumine tulevast aastast annab tööandjaile senisest rohkem motiivi lastega jännata.
Muidugi jääb õppimine laste põhitööks, sellega ei vaidle keegi. Ja mingit töökohustust lastel ei olnud ja ei teki ka, nii et lastekaitsjad ei peaks ülearu muretsema. Isegi täiskasvanutel pole kohustust tööl käia.
Seadusemuudatuse mõte on praeguseid jäiku piire natuke laiemaks tõmmata, ja see on igatahes hea kasulik mõte nii tööandja, tööd teha sooviva lapse kui ka laiemalt ühiskonna seisukohalt.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.