- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigihankeseadus vajab varsti üleviksimist
Septembri algusest kehtima hakkava uue riigihangete seadusega kaasas käivad vaidlused kutsuvad tõenäoliselt esile vajaduse seadust mõne aja pärast uuesti kohendada.
Iga seadusemuudatuse eesmärk peaks olema eelmisest parem ja täpsem seadus: ta võiks lahendada need probleemid, mida eelmine versioon ei suutnud. Osaliselt uus hankeseadus seda ilmselt suudab: pakkumuste sisu varasemast laiaulatuslikum avalikkus on kahtlemata hea, konfidentsiaalsuse vähendamine oli ka enamiku osapoolte soov.
Selle üle, kas pakkumistel osalevad ettevõtted suudavad oma ärisaladust mõistlikult määratleda või kipuvad pigem ärisaladuse alla sõnastama ka ülearust, pole ehk mõtet ette vaielda: saab peagi näha.
See, et seadusemuudatus toob esialgu kaasa juriidiliste vaidluste hulga suurenemise, pole iseenesest midagi uut. Tegelikult pole see ka ei hea ega halb, vaid pigem normaalne nähtus. Mis tahes seaduse tõlgendamine käibki praktika kaudu ning juriidilised vaidlused on selle loomulik osa. Ent kui vaidluste hulk kasvab ebamõistlikult suureks, siis pole seadusemuudatused oma eesmärki täitnud, sest juriidiliste vaidluste hulga suurendamine pole kindlasti eesmärk.
Vähemalt osaliselt on vaidluste hulga suurenemine sisse ehitatud viisisse, mismoodi riigihangete seaduse muudatused sündisid. Seaduseteosse oli kaasatud üle 50 huvigrupi ja eelnõu täpsustamisel esitati rohkem kui 800 märkust. Jällegi: osapoolte kaasamine on alati positiivne, aga on täitsa selge, et kui osapooli on suur hulk, siis ei saa kõigi nende ettepanekuid esitatud kujul arvesse võtta sel lihtsalt põhjusel, et nad käivad üksteisele vastu. Esitatud ettepanekuid seaduseks vormides tuleb seaduseandjal lõpuks ikkagi otsustada, mis läheb seadusesse sisse ja mis jääb välja.
Ükski osapool pole rahul
Ent riigihangete seaduse uue kujuga ei jäänud paraku rahule seaduseandja ise. Kunagine kesk-, tänane reformierakondlane Deniss Boroditš on seadust avameelselt ärasolgitud praagiks nimetanud ja vabaerakondlased hääletasid muudatuste poolt pika hambaga. Aga hääletasid, 66 häält saadi lõpuks kokku ja kogu see pikk jant kaelast ära. Ei paista just seadusloome hea tava näitena. Aga Euroopa Komisjon oleks saanud Eestile selle seadusega venitamise eest 300 000 eurot trahvi väänata, ja nii ta ära vormistati.
Juristidel, kes praegu riigihangete seaduste muudatusi vaagides vaidluste hulga suurenemist ennustavad, võiks iseenesest ju hea meel olla, et vaidluste hulk suureneb – neile tähendab see tööd ja leiba. Laiemalt võttes on aga kõigi osapoolte huvides, et seadus oleks võimalikult üheselt mõistetav ja seda ei peaks kogu aeg ümber tegema. Seadusetegu võtab ju aega, sihtgrupid peavad ennast muudatustega jälle uuesti kurssi viima jne.
Arvestades seda, kui suurt hulka ettevõtjaid ja teisi osapooli seadus puudutab, oleks võinud ehk soovida seaduseandja enamat süvenemist ja klaarimat pilku probleemidele, mida muudatusega lahendada sooviti – seda, et osapooli ei kaasatud, sel korral kindlasti ette heita ei saa.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele