Äripäev • 3. oktoober 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Millal siis klientide pärast rebimiseks läheb?

Foto: Anti Veermaa

Kuigi Eesti saab kahe päeva jooksul lausa kaks uut panka, asetuvad nad kohtadele nii ilusti, et lainetustki ei teki, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev tahaks näha pankade suuremat võistlust klientide pärast, mis laenud kättesaadavamaks ja odavamaks teeks.

Pühapäeval, 1. oktoobril alustas tegevust Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkiv pank Luminor ja eile kuulutas tegevuse alustamist Coop Pank. Tegelikult võib mõlemat uueks nimetada vaid tinglikult. 

Luminoril on kahe Põhjala panga Balti harudest kliendiportfell olemas. 12 miljardi euro suurune laenumaht teeb temast Baltimaade kolmanda panga. Seega on pank juba alustades kaheldamatult mõjukas. Loota võib, et kuivõrd Põhjala omanikega pank tegutseb puhtalt Baltimaades, arvestavad otsused paremini n-ö kohaliku koloriidiga, mitte ei püüa kõiki riike ühe vormi sisse pressida. Sellega võib pooldajaid leida.

Coop Pank tuleb täitsa teisest suunast, see on endine Krediidipank, kus kaubanduskett osaluse ostis. See pank võtab sihikule suurpankade maha jäetud kliendid väiksemates kohtades. Üks kaart poodi ja panka, väikelaen ja krediitkaart, ühtede kassasse makstud raha saavad välja võtta teised. 350 kauplust ja 600 000 püsiklienti on olemas, sünergia on ilmne. Lisaks Krediidipanga kliendid.

Nii ei kõigutagi nende kahe panga tulek suuremat seniste olijate asetust. Luminor osalt sellepärast, et tema laenuportfell on hoiuste omast suurem ja sellesse võistlusse ta teravalt ei sekku. Coop Pank asetab ennast kohe tulles teiste pankade kõrvale, korjates endale kokku kliendid, kellega tegelemisest suurpangad väga huvitatud pole. Aga asub otsima ka ettevõtteid, kellele pakkuda teenuseid rahaveost investeerimislaenuni.

Igatahes on uued tulijad entusiasmi täis ja nii võivad panganduses paika loksunud jõujooned ikkagi liikuda. Mõnestki väikesest ettevõtluslaenust võib kujuneda pikaajaline kahepoolselt kasulik suhe. Klientidel valikuvõimalust juures, ja see on ­ainult hea.

Tehnoloogia on A ja O

Praegu ei pea pangad konkureerima aga ainult teiste pankadega, vaid ka TransferWise’i moodi tehnoloogiafirmade ja mitmesuguste ühisrahastustega. Nii või teisiti tõuseb järjest tähtsamale kohale tehnoloogia. Pangad ei pea olema mitte arvutis, vaid kindlasti ka mobiilis. Ja mitte ainult olemas olema, vaid rõõmustama klienti ladusa lahendusega.

Asja võib vaadata nii nagu Luminori juht Erkki Raasuke: kuna neil on senine süsteem kesine, siis on see eriti hea platvorm uue rajamiseks, pole vaja midagi säilitada, saab minna kohe järgmisele tasemele. Eriti kui laenukliendid on juba pangaga seotud nagunii. Kindlam siiski kliente pidevalt ladusa tehnoloogiaga enda juures hoida.

Arendusega on ametis ka Coop. Nende sügiseks valmis saada loodetud süsteem, millega poe kassast sularaha panga klientidele kätte anda, osutus siiski arvatust keerulisemaks ja valmib alles kevadeks. Reegel, et arendused kujunevad kaks korda pikemaks ja kolm korda kallimaks (või oli see vastupidi?), kui esialgu arvatud, ei kehti seega ainult väiketellijate juures.

Ühtlasi on siin õige koht tunnustada Hansapanka, kus töötanud inimesi leiab mõlema uue tulija otsustajate ringist: Luminori juht Erkki Raasuke ühelt poolt, ja Coopi panga osanikena Inbanki rajajad Priit Põldoja ja Jan Andresoo teiselt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt