Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millal siis klientide pärast rebimiseks läheb?

    Foto: Anti Veermaa

    Kuigi Eesti saab kahe päeva jooksul lausa kaks uut panka, asetuvad nad kohtadele nii ilusti, et lainetustki ei teki, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäev tahaks näha pankade suuremat võistlust klientide pärast, mis laenud kättesaadavamaks ja odavamaks teeks.
    Pühapäeval, 1. oktoobril alustas tegevust Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkiv pank Luminor ja eile kuulutas tegevuse alustamist Coop Pank. Tegelikult võib mõlemat uueks nimetada vaid tinglikult. 
    Luminoril on kahe Põhjala panga Balti harudest kliendiportfell olemas. 12 miljardi euro suurune laenumaht teeb temast Baltimaade kolmanda panga. Seega on pank juba alustades kaheldamatult mõjukas. Loota võib, et kuivõrd Põhjala omanikega pank tegutseb puhtalt Baltimaades, arvestavad otsused paremini n-ö kohaliku koloriidiga, mitte ei püüa kõiki riike ühe vormi sisse pressida. Sellega võib pooldajaid leida.
    Coop Pank tuleb täitsa teisest suunast, see on endine Krediidipank, kus kaubanduskett osaluse ostis. See pank võtab sihikule suurpankade maha jäetud kliendid väiksemates kohtades. Üks kaart poodi ja panka, väikelaen ja krediitkaart, ühtede kassasse makstud raha saavad välja võtta teised. 350 kauplust ja 600 000 püsiklienti on olemas, sünergia on ilmne. Lisaks Krediidipanga kliendid.
    Nii ei kõigutagi nende kahe panga tulek suuremat seniste olijate asetust. Luminor osalt sellepärast, et tema laenuportfell on hoiuste omast suurem ja sellesse võistlusse ta teravalt ei sekku. Coop Pank asetab ennast kohe tulles teiste pankade kõrvale, korjates endale kokku kliendid, kellega tegelemisest suurpangad väga huvitatud pole. Aga asub otsima ka ettevõtteid, kellele pakkuda teenuseid rahaveost investeerimislaenuni.
    Igatahes on uued tulijad entusiasmi täis ja nii võivad panganduses paika loksunud jõujooned ikkagi liikuda. Mõnestki väikesest ettevõtluslaenust võib kujuneda pikaajaline kahepoolselt kasulik suhe. Klientidel valikuvõimalust juures, ja see on ­ainult hea.
    Tehnoloogia on A ja O
    Praegu ei pea pangad konkureerima aga ainult teiste pankadega, vaid ka TransferWise’i moodi tehnoloogiafirmade ja mitmesuguste ühisrahastustega. Nii või teisiti tõuseb järjest tähtsamale kohale tehnoloogia. Pangad ei pea olema mitte arvutis, vaid kindlasti ka mobiilis. Ja mitte ainult olemas olema, vaid rõõmustama klienti ladusa lahendusega.
    Asja võib vaadata nii nagu Luminori juht Erkki Raasuke: kuna neil on senine süsteem kesine, siis on see eriti hea platvorm uue rajamiseks, pole vaja midagi säilitada, saab minna kohe järgmisele tasemele. Eriti kui laenukliendid on juba pangaga seotud nagunii. Kindlam siiski kliente pidevalt ladusa tehnoloogiaga enda juures hoida.
    Arendusega on ametis ka Coop. Nende sügiseks valmis saada loodetud süsteem, millega poe kassast sularaha panga klientidele kätte anda, osutus siiski arvatust keerulisemaks ja valmib alles kevadeks. Reegel, et arendused kujunevad kaks korda pikemaks ja kolm korda kallimaks (või oli see vastupidi?), kui esialgu arvatud, ei kehti seega ainult väiketellijate juures.
    Ühtlasi on siin õige koht tunnustada Hansapanka, kus töötanud inimesi leiab mõlema uue tulija otsustajate ringist: Luminori juht Erkki Raasuke ühelt poolt, ja Coopi panga osanikena Inbanki rajajad Priit Põldoja ja Jan Andresoo teiselt.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.