Punane kaart Meravitale on õigustatud

“Tegemist on enam kui kahtlase ettevõttega, IPO turundamine ja müük oli vastuolus igasuguste eetika- ja hea tava põhimõtetega ning isegi märkimise lubamine oli juba kellegi hooletus või viga.” Nii harvanähtavalt otse ütles eilses Äripäevas börsikeelu saanud vitamiinitootja, Meravita kaubamärki kasutava Medical Pharmacy kohta börsifirma LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.

Äripäev jagab Vallikivi arvamust: Meravita ning temaga seotud Investoriteliidu juhid eesotsas Swen Uusjärvega on oma senises tegevuses olnud kõike muud kui avatud – kõike muud kui börsiettevõtte juhtideks sobilikud.

Jah, kohtus süüdi mõistetud Uusjärv & Co’s kedagi ei ole ja Investoriteliitu ümbritsev saladuste loor on ju tegelikult ka investorite enda valik, kes vabatahtlikult raha annavad. Nõndasamuti võib öelda, et Nasdaq First Northi alternatiivbörs ongi mõeldud riskantsemate ettevõtete ja investeeringute jaoks ning iga investor peaks riskitaseme üle ise otsustama. 

Aga Meravita eestvedajate minevik on kirju, nende äriideed liiga tihti üles ehitatud kergeusklike lihtsa raha meelitamise peale. Äripäev on kirjutanud, et selle imeliku nimega liidu (sest Investoriteliit ei ole ju Eesti investoreid ühendav liit, nagu Kesknädalat välja andes MTÜ Vaba Ajakirjandus ei esinda vaba ajakirjandust) kaudu korjati raha 12,5% intressi lubadusega ka Meravitasse.

Juba aastate eest kirjutasime ka, kuidas võlgades kinnisvaraärimees Uusjärv ja endine rahandusminister Mart Opmann meelitavad investoreid, lubades neile suurt tootlust. Kirjutasime ka, et meeste tegevust uurib finantsinspektsioon. “Otsime raha”-pealkirja all lubas meeste Swizz­Bankers investoreile tootluseks 12–25 protsenti aastas. 

Uusjärve kinnisvarafirmad olid pankrotis ja kinnistud sundmüügis, mehe firmade võlg pankade ees on vähemalt miljonid eurod, firmade nimed rippusid üleval ka inkassofirma kodulehel. No ei ole just parim taust, millega börsile tulla. 

Kuhu oleks raha läinud?

Pealegi polnud ka lõpuni selge, kuhu investoritelt koguda plaanitud 4,1 miljonit eurot ikkagi oleks investeeritud. Kuna ettevõte jäi mullu 62 700eurose aastase müügitulu juures poole miljoni euroga kahjumisse, olid investoreid huvitavad suhtarvud üsna nutuses seisus. Lisaks sooviti pakkuda müügiks firma B-aktsiaid – A-aktsiate omanikud saavad otsuste vastuvõtmise täielikult blokeerida.

Omaette küsimus on, miks finantsinspektsioon suvel ettevõtte emissiooniprospekti pärast mõningaid vaidlusi üldse kinnitas ja kuidas börs ikkagi Medical Pharmacy aktsiaid märkima lubas hakata. “Mul on tunne, et meie prospekti hakati Tallinna börsil liiga hilja lugema, sest need küsimused, mis me saime…need oleme juba ammu finantsinspektsiooniga selgeks vaielnud,” ütles Uusjärv. Raske on temaga selles asjas vaielda, sest esmalt justkui lubati ju starti ja siis alles finišikoridoris öeldi, et astu kõrvale. 

Majandus on tõusuteel ja palgad samuti. Inimesed on jõukamaks saanud. Investeerimishuvi on taas tärganud. Loomulik, et kerget teenistust lubavad seltskonnad üritavad seda ära kasutada. Ja ega alati kätt ette panna ei saagi, inimesed peavad ikka oma peaga mõtlema. Kuid börsile tulgu siiski selge taustaga ettevõtjad.