10. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Tõstke aga julgesti hinda

Juhtkiri
Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Eesti majanduse väljavaated on alanud aastal igapidi head: inimestel on raha, mida kulutada. Järelikult tuleb hindu tõsta, leiab Äripäev juhtkirjas.

Et väljaspool kodu söömine on üks kõige kiiremini kallinenud teenuseid viimasel ajal, on küllap igaüks omal nahal kogenud. Õhtul oma lemmiksöögikohas laua saamine eeldab selle eelnevat kinnipanemist. Tallinna suuremad ja väiksemad kõrtsid-restoranid on külastajaid tulvil – elu keeb nii ööl kui ka päeval, sest inimestel on raha, mida kulutada. Väline pilt buumiaja omast suurt ei erine. Sissevaade – loodetavasti – küll.

Äripäeval on keset seda tarbimispidu ainult üks soovitus: tõstke aga julgesti hinda. Ja mitte ainult toitlustuses-teeninduses, vaid kõigis sektorites, kus seda vähegi teha kannatab. Hinnatõus on majanduse küte. Mida julgemini hinda tõstate, seda paremini käib teie ettevõtte käsi, seda suuremaid kasumeid saate välja võtta. Ent mitte ainult: hinnatõus aitab töötajatele paremaid palku maksta ning teha investeeringuid, et laieneda uutele turgudele, välja töötada uusi teenuseid, turule tuua uusi kaupu, sõnaga – teha kõike seda, milleks üks ettevõte on üldse ilmale tulnud.

Ettevõtja ja koolitaja Jakob Saks on öelnud, et igas äris saab hindu kümne protsendi võrra tõsta nii, et äri ei kannata. Hindu tuleb tema sõnul tõsta nii, et endal on ka natuke piinlik, st üksjagu rohkem, kui esimese hooga küsida julgeks või taipaks. Ja kliendid lepivad sellega – tegelikult on neil isegi hea meel, sest kui inimene on kauba eest rohkem maksnud, siis on ta enda meelest ka väärtuslikuma asja saanud. Kõrgem hind teebki toote-teenuse lisandväärtuslikumaks.

Saksa paari aasta eest Gaselli kongressil antud soovitust kinnitab igapidi praegune seis: toorme ja tööjõu kiirest kallinemisest tagant köetud eelmise aasta tarbijahindade kasv, viimase nelja aasta rekord, on tarbijale üsnagi hästi kontimööda olnud. Äsja teatavaks saanud eelmise aasta oktoobri protsendine langus jaekaubanduses ei ole kindlasti mingit suuremat langust ennustav pääsuke: vähemasti paari aasta makronäitajad on nii meile kui ka meie naabritele, kellest pisikese ja avatud majanduse käekäik ju olulisel määral sõltub, suuresti soodsad.

Kolm head põhjust

3,4protsendine hinnatõus on tegelikult majanduse praegust suurt pilti vaadates igati hea ja tervislik. Kuigi alanud aastaks lubavad analüütikud hinnatõusutempo mõningat aeglustumist, usub Äripäev, et hinnatõusudeks on aeg tegelikult soodsamgi kui eelmisel aastal. Kuigi tuleva aasta majanduskasvu number tuleb tõenäoliselt pisem kui tänavused kvartaliti lausa kuuele protsendile küündivad näitajad, on tarbijad majanduse hea fooniga harjunud ning positiivselt meelestatud.

Teiseks, 500eurone maksuvabastus jätab rohkem raha kätte vähem kindlustatud elanikkonnale, ning see raha läheb eeldatavasti otse tarbimisse. Kolmandaks, ettevõtete kasuminälg on suur. Pärast suurt kriisi ei ole häid aegu olnud teab kui pikalt. Lõppenud aasta näitas, et keskkonna kosudes hakkavad ettevõtjad jõudsalt investeerima, laienema ja kasumeid kasvatama – seda kõike palgatõususurvest hoolimata.

Tõenäoliselt ei näe me alanud aastal nii head kasvu kui läinud aasta 5,7 protsenti teises kvartalis, aga ka kolm protsenti ja mõned protsendipunktid peale on täitsa hästi. Arvestades, et kitsas seis tööjõuturul palgasurvet vähendama ei kipu, peaks toodete-teenuste tarbijail alanudki aastal olema küllalt ressursse, mida tarbimisse paisata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt