Eesti vabaks! Vabaks toetussõltuvusest

Äripäeva toimetus nõustub reedel raadiosaates “Isemajandav Eesti” kõlanud seisukohaga, et just praegu oleks vaja hakata ette valmistama Eesti riigi strateegiat toetussõltuvusest vabanemiseks. Joonistama välja õnneliku rahvaga riiki, mis suudaks end ise ära majandada ajal, mil Euroopa Liidu maksumaksja meid senises mahus enam ei toeta. Saates esinenud Jüri Raidla sõnul võtab riigireform umbes 10 aastat aega ehk käiks üle kahe valimistsükli ja kava, kuidas toetussõltuvusest vabaneda, võiks olla olemas aastaks 2021.

Äripäev kutsub üles Eesti erakondi tulevaste riigikogu valimiste eel lisaks nelja-aastasele valmisprogrammile esitama ühtlasi ka oma kava riigireformi läbiviimiseks. Kava, mis vastab küsimustele, milline on Eesti riik 10 aasta pärast. Sellest kavast võiks ideaalis saada erakondade-ülene sotsiaalne kokkulepe, nagu tegelikult on seda näiteks kaitsekulutuste hoidmine 2% peal SKPst.

Vananev ühiskond ei suuda praegust riiki pikalt pidada ja et kui kriis käes, on hilja reageerida. Täna tuleks mõelda. 

Mõtlemiseks näitab teed kindlasti ettevõtluse areng, kus üha enam suheldakse klientidega võimalikult otse ja automatiseeritult. Alates kaubandusest, erinevate teenuste osutamisest kuni taksofirmadeni välja. IT arengu abil. Ka riigi poolelt peaksime võimalikult väikeseks tegema riikluse vahendamise osa. Riigi teenuse vajaja peaks saama ilma vahelülideta, ilma vahendajateta, ilma ametniketa otse riigiga suhelda. 

Riigireform võib olla küll ebapopulaarne, kuid ta möödapääsmatu. Toimetus möönab, et riigireformi idee pole erakondadele eriti kiiresti konverteeritav häältesaagiks, kuid me endiselt loodame poliitikute pikale pilgule. Riigimehelikkusele, kui soovite. Jah, riikluse arengus meil täna küll veel kriisi pole ja reforme on teadupoolest alati hea teha alati kriisi ajal, kuid tark oleks varem peale hakkama, et kriisi ajaks plaanid tehtud.

Raidla on välja käinud ka mõtte: kaks korda vähem ametnikke, igale ametnikule kaks korda rohkem palka ja lühendada kõigi haldustoimingute aega kaks korda. Kas just nii utreeritut, kuid suunana õige. 

Haldustoimingute venimise kohta võib iga ettevõtja palju näiteid tuua. Ka Äripäevale intervjuud andnud tselluloositehase üks eestvedajatest Aadu Polli leidis, et me oleme ise teinud seadused, et asju ei saagi kiiresti teha. „Kui ühe asja alustamine võtab aega üle aasta, siis kas see on riik, mida ehitame“, küsis Polli. 

Liiga suur ametnikkond toodab alati liiga palju õigust. Nii suurt ametnikkonda pole Eestile sisuliselt vaja, lisaks ei jõua maksumaksjad teda varsti ülal pidada. Kui mitte iga, siis vähemalt iga teine õigusakt toob Raidla sõnul juba ise kaasa ametnikkonna suurenemise. Seega oleks vaja väga kriitiliselt üle vaadata õigusaktide, seaduste tootmise tempo. Iga uue seaduse kõrval kaotada mõni olemasolev.

Pole ka õige Brüsselit kõiges süüdistada. Statistika kohaselt on ainult veerand Eesti õigusloomest seotud Euroopa Liidu direktiividega. Kolmveerand on järelikult puhtalt kodumaise päritoluga ja sõltub meist endist. Ametnike arvu vähendamine aitab õigusloome hulka vähendada. Nagu ka vastupidi. 

Riigireform on vahend, mis tagab rahva heaolu. Kui rahvas on õnnelik, siis on eesmärk täidetud. Nüüd jääb üle veel ühiskonnal ja erakondadel reformi teostamise ideoloogias kokku leppida.