Töö kõrvalt õppimine peab muutuma tavaliseks

Haridusministeeriumi usinad ametnikud on hakanud ette valmistama uue kõrgharidusseaduse eelnõu. Eksperdid kogunevad töörühmadesse ning esitavad ettepanekuid, ajalehtede arvamuskülgedel arutletakse tasuta ja tasulise kõrghariduse plusside ja miinuste üle ning rahanäljas ülikoolid proovivad lobistada endale otsustusõigust võtta õppima ka mõne eelneva haridusastme vahele jätnud eduinimesi.

Äripäev leiab, et kindlasti peaks Eesti kõrgharidussüsteem olema senisest paindlikum ning arvestama rohkem täiskasvanud õppijaga, kuna pidev enesetäiendamine ning töö kõrvalt õppimine on muutunud konkurentsivõime säilitamisel vältimatuks.

SA Kutsekoda OSKA vanemanalüütik Siim Krusell kirjutab Äripäevas ilmunud arvamusloos, et demograafiliste piirangute tõttu ei saa Eesti edasine majanduskasv tugineda tööhõive kasvule. Järgmise kaheksa aasta jooksul jääb tööealisi ehk 20-64aastasi vähemaks 43 000 võrra. Kui me soovime, et Eesti majandus jätkaks kasvamist, siis saab aluseks olla innovatsioon, tootlikkuse suurendamine ning väärtusahelas kõrgemale positsioonile liikumine. Ehk targem tööstus ning targemad ja parema ettevalmistusega töötajad.

Kui me paneme siia kõrvale ka aasta-aastalt kahaneva koolilõpetajate arvu, saabki selgeks, et ülikoolide roll ühiskonnas saab olema järjest rohkem täiskasvanud õppijatele ümber- ja täiendusõppe võimaluste pakkumine. Paraku on elu liikunud pigem vastupidises suunas. Alates 2012. aastast kehtima hakanud „tasuta kõrgharidusega“ kadus ülikoolidel õigus õppuritelt õppemaksu võtta ning see tõi kaasa avatud õppe võimaluste olulise vähenemise. Töötaval inimesel muutus väga keeruliseks õppimise ja töötamise ühildamine.

Kuigi kavatsused olid ilmselt head, võib „tasuta kõrghariduse“ projekti sellisel kujul läbikukkunuks tunnistada. Täna leiabki toonase haridusreformi arhitekte pigem tasulise kõrghariduse pooldajate ridadest.

Äripäev on seda meelt, et kindlasti ei tohiks ühelgi andekal inimesel jääda kõrgharidus omandamata üksnes majanduslike võimaluste puudumise tõttu. Kõigil inimestel peab olema võimalus arendada välja oma potentsiaal täies mahus ja saada haridus, mis vastab tema võimetele, töökusele ja õpitahtele. Eesti ei ole nii rikas ühiskond, et saaks lubada endale ande raiskamist.

Teisalt ei näe Äripäev mingit põhjust pakkuda maksumaksja kulul igal aastal lävendipõhist kõrgharidust sadadele mugavus- ja moeerialade lõpetajatele, kelle järele tööturul tegelik vajadus puudub. Tasuta õppekohtade arvu erinevatel erialadel võikski dikteerida riiklik vajadus ning neile võetaks õppima vaid andekamaid.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop leiab, et piirangute asemel võiks riik ülikoolidele anda vabaduse teenida ühiskonda talle jõukohasel moel ning harida täiskasvanud õppureid, küsides õppemaksu.

Kindlasti peab Eesti kõrgharidussüsteem hakkama rohkem tähelepanu pöörama täiskasvanud õppijate vajadustele. Alati ei ole selleks vaja muuta ka seadusi ja nõuda endale erandite tegemise õigusi, vahel piisab mõtteviisi muutmisest. Üks on kindel – kiiresti muutuvas maailmas konkurentsivõime säilitamiseks tuleb meie põlvkonnal õppida rohkem ja kestvamalt kui ühelgi varasemal.