Lõhume selle Riigi Kinnisvara tükkideks

Valitsus kiitis heaks riigi kinnisvara juhtimist puudutavad otsused, mis vabastavad riigiasutused Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) sunnismaisusest ja lubavad neil valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam. Muudatuste eesmärk on rahandusministeeriumi teatel anda juurde otsustusvabadust RKASile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest.

Äripäeva hinnangul on see samm õiges suunas, kuid selle otsusega on valitsus teinud ära üksnes poole rehkendusest. Teine pool on eraldada RKASi kasumi teenimisele suunatud tegevused ning need erastada.

Riigi kui omaniku ootused RKASile on väga vastuolulised. Ühelt poolt on see aktsiaseltsina suunatud selgelt kasumi teenimisele, kuid teisalt peaks pakkuma riigiasutustele võimalikult soodsaid teenuseid. Sellised üksteisele vastukäivad ülesanded asetavad RKASi skisofreenilisse olukorda ning nii pole imestada, et kliendid on korduvalt väljendanud oma rahulolematust RKASi pakutud teenustega ja hindade kujunemise läbipaistmatusega.

Mullu hakkas RKASi tegevust kontoripindade üürimisel riigiasutustele omaalgatuslikult uurima konkurentsiamet. Pärast uurimist leidis amet, et turgu saaks rohkem konkurentsile avada. Riigile kuuluval kinnisvarafirmal pole sisuliselt konkurentsisurvet ja firma saab ajada üsna riskivaba äri. RKASi tuleviku osas selguse saamiseks tellis audiitorfirmalt PwC oma analüüsi ka riigihalduse minister Jaak Aab.

Analüüs nendibki selgesõnaliselt, et RKASil pole võimalik samal ajal võrdse tulemuslikkusega tagada kasumlikkuse eesmärki ja kinnisvarapoliitikast tulenevat riigiasutuste kuluefektiivsuse parandamise eesmärki.

Soovituseks on eraldada RKASis turukõlblik vara ehk büroohooned ja riigile ebavajaliku kinnisvara müük eraldiseisvasse tütarettevõttesse. Selle tütarettevõtte võiks riik Äripäeva hinnangul seejärel börsile viia.

Kasumit taotleva osa erastamine vabastaks selle ka poliitilisest mõjutamisest, mis PwC analüüsi kohaselt piirab äriühingule omast poliitilist ja juhtimisautonoomiat. „Esineb poliitilist sekkumist, näiteks müügitehingute piiramist, mis toimub ainuaktsionäri algatusel ja mida pole võimalik mõistlikult ennustada ega juhtida,“ leitakse analüüsis.

Loomulikult on riigil hulk kinnisvara, mille haldamist on põhjust hoida riigifirmas, olgu neiks vanglad, sõjaväeosad või riiklikud mälestusmärgid.

Teisalt ei peaks nende objektide haldamisel olema ka eesmärgiks kasumi teenimine ja maksumaksja raha ühest taskust teise tõstmine.

Ja kindlasti ei peaks riik tegutsema valdkondades, kus erasektor suudab pakkuda kvaliteetset ja konkurentsivõimelist teenust.

Tore, et riigiettevõtted valitsuse otsusel osaliselt sunnismaisuse ikke alt pääsevad, kuid loodame, et valitsus ei jää poolel teel pidama ning võtab ette RKASi nimelise monstrumi lammutamise. Maksumaksjana on piinav vaadata, kuidas kaks vastandlikku huvi ühes kehas võitlevad.