Kohava-Kirjaneni vastasseisu uus vaatus

Äripäeval on hea meel, et suurettevõtja Raul Kirjanen on oma uue tehase rajamise plaanid lõpuks avaldanud ning Kohava-Kirjaneni prominentne vastasseis on saanud konkreetsema sisu: sellal kui Tartu külje alla tahab kerkida Margus Kohava ja Aadu Polli puidurafineerimistehas, on Kirjanen saavutanud kokkuleppe USA biotehnoloogiafirmaga Sweetwater oma puidurafineerimistehase rajamiseks siinmail.

Parimal juhul hoiavad konkurendid teineteise tegemisel silma peal, hoolitsedes ühtlasi selle eest, et mõlemas tehases kasutatavad tehnoloogiad oleksid tänapäevased ja loodussäästlikud. Konkurents on igal juhul hea, ja kuigi Kohava-Polli tehase kava on märksa mastaapsem, ajab Kirjanen oma tehases ikkagi põhimõtteliselt sama asja. Vähemalt esialgsete, erakordselt napisõnaliste teadete põhjal võib seda järeldada.

Kas üks tselluloos teisest nii palju parem on, nagu Kirjanen püüab muljet jätta, eks see selgub siis, kui on täpselt teada, missugune on kummagi tehase kasutatav tehnoloogia sisu ja mõju poolest. Kirjanenilt pole esialgu muud tulnud kui suhteliselt krüptilise sisuga pressiteade – kõigile ajakirjanike täpsustavatele küsimustele on ta senimaani tabamatuks jäänud. See on kahtlemata miinuspunktiga nähtus: avalikkuse huvi tema ettevõtmise vastu on suur ja igati põhjendatud – seda enam, et Kirjanen on ise Polli-Kohava tehase rajamist kõvasti kritiseerinud. Ka puudub Kirjaneni nappidest teadetest tehase eeldatav asukoht, seda arusaadaavasti mitte juhuslikult. Seevastu Kohava ja Polli on kuude viisi avalikkuse risttule all seisnud ning vastanud kõigile võimalikele küsimustele – ka neile, millele neil tänase teadmise kohaselt ilmselt endalgi selget vastust ei ole. Sellisest avatusest võiks Kirjanen eeskuju võtta. 

Kuigi Kirjaneni tehase eeldatav tarbitava tooraine maht on suurusjärgus 15 korda väiksem kui Kohava-Polli tehasel, on omad eeldatavad keskkonnamõjud sellelgi. Niisiis pole Kirjanenil põhjust eeldada, et kõik need, kes Kohava-Polli tehase rajamise vastu seisavad, tema ettevõtmist automaatselt tervitavad. Väiksema mahu tõttu võib ka eeldatav vastuseis kujuneda väiksemaks, kuid seda, et üldse mingit kisa ei puhke, pole kindlasti karta. See, et tema tehnoloogia on hea ja moodne, vajab kindlasti alles tõestamist nende inimeste silmis, kes peagi tehase asukoha teada saavad ja siis avastavad, et see on nende kodule päris lähedal.Kõige tähtsam on aga, et Kirjaneni huvid on nüüd avalikud ja argumenteeritud. Kui seni võis Kirjaneni tõrjuvuse taga Kohava-Polli plaanide suhtes näha eelkõige hirmu tooraine kallinemise pärast Graanul Investile – mis oli ka igati arusaadav –, siis nüüd on kummalgi suurettevõtjal oma tselluloositehase plaan. Mis tähendab, et tooraine pärast läheb veelgi kitsamaks. Teisalt aga on keeruline väita, et puidutoorme hinna tõus tingimata halb on. Kohapealne väärindamine tähendab ju ka seda, et tarvitatava tooraine eest ollakse valmis maksma väärilist hinda. 

Keskkonnaaktivistid aga võivad muidugi Kohava ja Kirjaneni tehased ühte patta panna ja mõlema kohta käivad argumendid ühendada, saades tulemuseks, et kahte tehast Eesti kindla peale välja ei kannata. Teisest küljest on Kohava-Polli kui suurem ettevõtmine tohutut tähelepanu saanud ja selle kiiluvees võib Kirjanenil avalikus ruumis kergemat käekäiku loota.