Äripäev • 29. juuni 2018
Jaga lugu:

Ehitame alustuseks Eesti ja Soome vahele digisilla

Foto: Anti Veermaa

Lisaks tunnelitele ja laevadele tasub Eesti ja Soome koostöös mõelda ka ühisele digitaalsele ruumile.

Kuigi on järjest rohkem inimesi, kel on soovi ja põhjust liikuda tihedalt Eesti ja Soome vahel, on riikidevaheline digikoostöö jäänud seni napiks ning see häirib tõsiselt teises riigis igapäevaste toimetuste tegemist.

Äripäev leiab, et nii Soome kui ka Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohalt tasuks kindlasti mõelda parematele ühendustele riikide vahel, kuid tunnelitest ja laevadest olulisemgi on ühine digitaalsete teenuste ruum.

Inimesi ja kaupu liigub Tallinna ja Helsingi vahel järjest rohkem, iga kuu ületab Soome lahe enam kui pool miljonit inimest. Statistikaameti andmetel kasvas eelmisel aastal sõitjate arv Eesti ja Soome vahelistel laevaliinidel 9 miljonini.

Inimesed liiguvad, aga info mitte

Kasv on olnud nii suur ja prognoos sedavõrd helge, et üha tõsisemalt räägitakse kahe riigi pealinnade vahele tunneli rajamisest. 15–20 miljardit eurot maksva merealuse püsiühenduse ehitamiseks on endise “Angry Birdsi” turundaja Peter Vesterbacka hinnagul investorite leidmine täiesti teostatav.

Samal ajal on näiteks Soome numbrimärkidega auto mobiilne parkimine Tallinnas sedavõrd keeruline, et lihtsam on jätta maksmata. Seda enam, et Tallinnas määratud parkimistrahvi Soomes niikuinii sisse ei nõuta. Ja vastupidi.

Helsingis koguneb välismaistest tasuta parkijatest kõige rohkem trahve mõistetavalt just Eesti numbritega autodele. Neist keskmiselt rohkem kui 10 000 parkimistrahvist aastas makstakse ära vaid 17 protsenti.Parkimistrahvidest olulisemgi on näiteks inimeste terviseandmete kättesaadavus naaberriigi arstidele.

Erinevalt terviseandmest ei jää inimeste tervisehädad neist piiri ületamisel teise riiki maha ning kui paljude Eesti ja Soome inimeste elu möödub kahe riigi vahel liikudes, siis võib terviserike tabada neid ootamatult ka "valel pool" piiri.

Rääkimata veel igasugustest litsentsidest, atestaatidest, lubadest ja muust andmestikust, mis riigil inimese kohta digitaalsel kujul olemas on, kuid mis koos temaga piiri ei ületa ning mille tõestamiseks peab hakkama naabermaal uuesti pabereid täitma ja uksi kulutama.

Kiire püsiühendus Tallinna ja Helsingi vahel võimaldaks mugavat igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks sisuliselt Soome lahe kallastele kaksiklinna. Enne füüsiliste takistuste ületamist tuleb aga ületada takistused teenuste ja andmete liikumisel.

Alustame väikestest asjadest

Tallinn unistab järjest suurenevast Hiina turistide huvist meie kauni hansalinna vastu. Ja saabuma peaksid nad loomulikult läbi Helsingi, mille lennuväljal on Hiinaga otseühendused. Sarnane teenuste loogika mõlemas pealinnas aitaks turistide liikumisele kindlasti kaasa.

Suured riike puudutavad otsused tehakse valitsuste tasandil ja siin annab lootust koostööle tänavu mais peetud ajalooline esimene Eesti ja Soome valitsuste ühisistung.

Väiksemaid asju, näiteks parkimiskorraldust, saab aga kokku leppida ka pealinnade tasandil. Tallinn ja Helsingi, miks mitte sellest alustada?

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt