Palgasurve jätkub, leevendust ei paista

Lisaks lubab palgasurve kasvu Eestis ennustada tööealise elanikkonna pidev vähenemine. Statistikaameti prognoosi kohaselt tõuseb ülalpeetavate määr tööealistega võrreldes aastaks 2040 50,9 protsendilt 70,2 protsendile. See tähendab, et tööealisi on vananeva rahvastiku kontekstis üha keerulisem leida ning palgata ja kuna töötav inimene peab ülal pidama järjest suuremat osa elanikkonnast, halvendab nii palgasaaja, kui –maksja olukorda ka suurenev maksukoormus. Tööjõupuuduse probleemi ja sellest tulenevat palgasurvet aitaks leevendada välistööjõud, kuid hetkel pole kas või ajutise tööjõu riiki lubamise suhtes, mille vajadusel on viidanud Tööandjate Keskliit, ühtegi arengut näha.

Ettevõtjad toovad eilses Äripäevas välja, et palk pole siiski töötajate leidmisel ja motiveerimisel kõige tähtsam, vaid kõigest osa kompensatsioonipaketist. Ühest hetkest, mil teenitav palk rahuldab töötaja vajadused, hakkavad rolli mängima näiteks tööandja poolt talle pakutavad hüved. Üks neist on töötamine väärtuslikus ettevõttes ning selle nimel saavad Eesti firmad ka tulevikus palju ära teha, leides efektiivseid lahendusi ning pakkudes turule olemasolevates tingimustes parimat võimalikku lisandväärtust.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder kirjutas 24. augusti Äripäevas, et töötajad, kellele pakutakse erinevaid boonuseid ja hüvesid, olgu nendeks siis karjäärivõimalused, pikem puhkus, sporditoetus või rahuldust pakkuvad töövahendid, ei vaata tööturul ringi paremate pakkumiste järele. Abiks on ka negatiivse asemel positiivsele keskenduv juhtimisstiil, oma töötajate vajaduste tundmine ning huvitav töö.

Hüvede pakkumise soodustamisel saab omakorda abiks olla ka riik, vabastades nende pakkumise erisoodustusmaksu alt.