Artikkel

    Palgasurve jätkub, leevendust ei paista

    Ettevõtjad tõdesid eilses Äripäevas ilmunud Palga TOPi taustal, et kuigi nemad ootavad palgakasvu pidurdumist, on tippspetsialistide ootused kõrged ning üha enam soovitakse oma palgas jõuda teiste Euroopa riikidega samale tasemele.

    Äripäeva arvates on Eestis töötavate spetsialistide palkadel tõusuruumi vähemalt senikaua, kuni need jõuavad teistes Euroopa riikides pakutavaga samale tasemele, samas pole palk ainus tööjõudu motiveeriv tegur ning madalamat töötasu on teatud juhtudel võimalik kompenseerida ka teiste tegurite abil.
    Mitmed Palga TOPis kõrgetel kohtadel olijad tunnistavad, et heade töötajate leidmine on Eestis suur probleem, näiteks Spacecomi omaniku Oleg Ossinovski sõnul on siia jäänud vaid kümmekond raudteespetsialisti, kelle õlul kogu sektor seisab. Tööjõupuudust kinnitavad tegelikult ka statistikaameti teise kvartali andmed, mille kohaselt oli töötuse määr vaid 5,1 protsenti.
    Palgasurve jätku lubab ennustada ka Magnetic MRO juhi Risto Mäeotsa poolt eilses Äripäevas väljaöeldu, et erinevalt Eestist mujal Euroopas 2600 euroga tippspetsialisti ei saa. Kuna aga tööjõu pärast konkureeritakse kogu maailmaga, on tõenäoline, et palgad peavad ühel hetkel ühtlustuma.
    Lisaks lubab palgasurve kasvu Eestis ennustada tööealise elanikkonna pidev vähenemine. Statistikaameti prognoosi kohaselt tõuseb ülalpeetavate määr tööealistega võrreldes aastaks 2040 50,9 protsendilt 70,2 protsendile. See tähendab, et tööealisi on vananeva rahvastiku kontekstis üha keerulisem leida ning palgata ja kuna töötav inimene peab ülal pidama järjest suuremat osa elanikkonnast, halvendab nii palgasaaja, kui –maksja olukorda ka suurenev maksukoormus. Tööjõupuuduse probleemi ja sellest tulenevat palgasurvet aitaks leevendada välistööjõud, kuid hetkel pole kas või ajutise tööjõu riiki lubamise suhtes, mille vajadusel on viidanud Tööandjate Keskliit, ühtegi arengut näha.
    Palk pole ainus motivaator
    Ettevõtjad toovad eilses Äripäevas välja, et palk pole siiski töötajate leidmisel ja motiveerimisel kõige tähtsam, vaid kõigest osa kompensatsioonipaketist. Ühest hetkest, mil teenitav palk rahuldab töötaja vajadused, hakkavad rolli mängima näiteks tööandja poolt talle pakutavad hüved. Üks neist on töötamine väärtuslikus ettevõttes ning selle nimel saavad Eesti firmad ka tulevikus palju ära teha, leides efektiivseid lahendusi ning pakkudes turule olemasolevates tingimustes parimat võimalikku lisandväärtust.
    Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder kirjutas 24. augusti Äripäevas, et töötajad, kellele pakutakse erinevaid boonuseid ja hüvesid, olgu nendeks siis karjäärivõimalused, pikem puhkus, sporditoetus või rahuldust pakkuvad töövahendid, ei vaata tööturul ringi paremate pakkumiste järele. Abiks on ka negatiivse asemel positiivsele keskenduv juhtimisstiil, oma töötajate vajaduste tundmine ning huvitav töö.
    Hüvede pakkumise soodustamisel saab omakorda abiks olla ka riik, vabastades nende pakkumise erisoodustusmaksu alt.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.