Äripäev • 11. detsember 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Kaubandussõjaski tuleb valida pool

Huawei vältimine olulistes võrgusüsteemides on põhjendatud niikaua, kuni firma ei tõesta, et nende tehnoloogias pole tagauksi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Kanada vahistas USA palvel Hiina tehnoloogiahiiu Huawei asutaja tütre ja finantsjuhi Meng Wanzhou. Sündmus tekitas rahvusvahelise skandaali ja viis aktsiaturud langusesse, sest investorid pelgavad, et see teravdab Hiina-USA kaubandussõda. USA süüdistab Huaweid kaubandusembargoga keelatud äri tegemises Iraaniga, Huawei on seda eitanud.

Eesti ellu tõstetus teema sellega, kui riigi infosüsteemi amet hoiatas turvakaalutlustel Huawei seadmete kasutamise eest ja Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip nimetas seda ohuks julgeolekule.

Õhus on kahtlused, et kuna Hiina IT-firmad on seadusega kohustatud tegema koostööd riigi luureasutustega, võib seadmetesse olla sisse ehitatud tagauks, mis võimaldab võrguliikluse kontrollimist, pealtkuulamist ja ligipääsu andmetele.

Juhul, kui kahtlustused tõele vastavad, on tegu ohtliku pretsedendiga. On hea, et RIA võttis ametliku seisukoha, sest see võimaldab ettevõtete ja asutuste juhtidel omakorda otsuseid teha, lähtudes infost, et riskid ja ohud on olemas. Teame nüüd, et riigi võrkudes me maailma suurima tootja seadmeid näha ei soovi.

Samas on edasiviiv konkurents meie huvides ja Huawei välistamine turult piirab seda oluliselt, 5G puhul saab rääkida veel vaid Ericssonist ja Nokiast. Kui tagaust tegelikkuses ei eksisteeri, oleme iseendale jalga tulistanud. Küsimärgi alla satub ka näiteks arenduskeskuse rajamine Eestisse, mille vastu väljendas hiljutisel kohtumisel Hiinas Huawei juhtidega huvi ettevõtlusminister Rene Tammiste. Või 5G-võrgu ehitamine Elisa poolt.

Tagaukse olemasolu me kindlalt ei tea ja ka RIA tundub lähtuvat põhimõttest „pigem karta kui kahetseda“. RIA küberturvalisuse juhi Uku Särekanno sõnul meil endil võimekust riske hinnata ei ole ja RIA soovitus põhineb liitlaste infol.

Heitlus ülemvõimu pärast

Kui asetada sündmused konteksti, võib Meng Wanzhou arreteerimist vaadelda kui jäämäe tippu, mis markeerib kahe suurriigi heitlust ülemvõimu pärast tehnoloogiasektoris. Firma müüs eelmises kvartalis 52 miljonit nutitelefoni, 7 miljonit rohkem kui Apple. Tegu on Hiina tehnoloogia lipulaeva ja riigi suurima IT-edulooga. Firmajuhi vahistamine on seetõttu märgiline. Iroonilisel kombel toimus see ajal, kui Trump sõi Hiina liidriga Argentinas toimunud G20 tippkohtumise järel õhtust ja leppis kokku 90päevase vaherahu kaubandussõjas.

Washington on Huaweile juba aastaid kaikaid kodaratesse loopinud. Kardetakse, et kui Huawei võidab 5G-ralli, ei jää USA-l peagi muud üle kui kasutada hiinlaste tehnoloogiat. Nii võib mõista, miks USA on Huawei tegevust erinevate meetmetega piiranud.

USA eeskujul on mitu riiki keelanud Huawei tehnoloogia kasutamise tuumikvõrkudes ja 5G-võrkude rajamisel. Kuid näiteks Saksamaa on teatanud, et ei poolda ühegi tootja välistamist 5G-võrgu väljaehitamisel.

Pealtkuulamisest suurem oht on teoreetiline võimalus telekommunikatsiooni infrastruktuuri kaugjuhitavalt halvata. Kui kaovad internet ja levi, oleme abitud.

Kui tavakasutaja telefon sisaldab turvaauke, siis on see kõigest ärritav. Kuid kriitilise infrastruktuuri puhul ei saa riske lubada ja seetõttu on RIA soovitus Huaweid vältida põhjendatud. Hiina hiiult tuleb nõuda läbipaistvust ja tõendeid, et nende tehnoloogia on turvaline.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt