Äripäev • 21. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Muudame investeerimise Eestis rahvusspordiks

Investeerimise populariseerimine ja finantskirjaoskuse laiem levik on Eesti järgmise arenguhüppe jaoks võtmetähtsusega, leiab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Kuigi investorite arv Eestis vähehaaval kasvab ja investor Toomase konverents on populaarsem kui kunagi varem, on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega investeerimine ikka lapsekingades. Kui Eestis tegeleb investeerimisega ehk ligikaudu 10 000 inimest, siis näiteks Rootsis omab mingis vormis aktsiaid-osakuid 90% leibkondadest. Mis on meil erandlik ja elitaarne, on seal tavaline ja normaalne.

Äripäev leiab, et investeerimise populaarsuse kasvatamisse ja inimeste teadlikkuse tõstmisse tuleb hakata Eestis teadlikult panustama, sest ei ole paremat legaalset viisi oma jõukuse kasvatamiseks kui säästude investeerimine.

Mida rohkem investeerimine Eestis levib, seda jõukam me ühiskonnana oleme, seda inimväärsem on meie pensionipõlv ning seda vastupidavamad oleme me majanduskeskkonna võnkumistele. See teadmine tuleb aga viia iga Eestis elava inimeseni. Igaühest ei pruugi saada investorit, kuid kõik peavad teadma, miks investeerimine hea on ja kuidas seda teha.

Näiteks vääriks kultuuri, spordi ja teaduse kõrval ka investeerimine ja ettevõtlus oma saateid maksumaksja raha eest ülal peetavas rahvusringhäälingus. Saatest "Ajujaht" sai kunagi alguse mullu ükssarviku staatusesse tõusnud idufirma Taxify edulugu, kuid ühest saatesarjast on selgelt vähe. Panustame rohkem, sest investeerimine finantskirjaoskusesse tasub ära. Mida jõukamad on inimesed, seda rohkem on ühiskonnal võimalusi toetada ka kultuuri, sporti ja teadust.

Lisaks on elementaarne, et majandusteadmised saab iga õppiv inimene koolist kaasa õpitavast erialast ja haridustasemest sõltumata. Kuigi Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saab Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid esitada veel kuni veebruari lõpuni, on juba praegu näha, et seekordse konkursi üheks läbivaks teemaks on kujunemas majandusharidus.

Kuidas sirgub investor Toomas?

Just hariduse ja eelkõige majandushariduse kättesaadavuses ja kvaliteedi parandamises näeb mitu Eduka Eesti autorit Eesti järgmise arenguhüppe võtit. Pole ka imestada, sest ajaloost tulenevalt on Eestis jäänud majandusmõtte arengusse lünk sisse ning üles on kasvanud inimpõlved, kel kapitalistliku majandusmudeli toimimisest üsna kesine arusaam. Lisaks veel traumaatilised mälestused 1990ndate esimesest suurest taasiseseisvumisaegsest majandusbuumist ja sellele järgnenud valusast kriisist. Nii mõnigi kõrbes toona nii valusalt, et ei taha investeerimisest enam midagi kuulda. Aga kõrbeti just seetõttu, et teadmisi ja haridust nappis.

Kui inimene kodust majandustarkust kaasa ei saa, siis peab appi tulema ühiskond. Investor Toomas teeb investeerimistarkuse jagamisel kindlasti head tööd, kuid tema üksi kõigini ei jõua. Ka riik peab õla alla panema – nii riiklike õppekavade koostamise, rahvusringhäälingust saadete tellimise kui ka näiteks riigifirmade börsile viimisega. Tallinna Sadama börsile viimine oli tubli samm, kuid loodetud rahvaaktsiat sellest ei saanud, sest esmane avalik aktsiaemissioon soosis pigem institutsionaalseid investoreid. Loodetavasti ei jää Tallinna Sadam siiski viimaseks börsile viidud riigifirmaks ning järgmise juures arvestatakse rohkem kohalike jaeinvestorite huvidega.

Kui soovime, et võimalikult paljudest väikestest Tomidest sirguks investor Toomas, peame selleks pingutama riigi ja ühiskonnana. Teeme targast säästmisest ja investeerimisest rahvusspordi, sest see tasub ära ja tuleb tulevikus intressidega tagasi koos olümpiakuldade, teadussaavutuste ja kultuuripreemiatega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt