Ühisrahastus hakkab täiskasvanuks saama

Ühisrahastusel on Eestis seni valdavalt väga hästi läinud ja kümnekonna aasta jooksul on ette tulnud üksikuid väiksemaid tõrkeid. Nüüd on aga kinnisvara ühisrahastusega tegelevatel platvormidel esimesed laenud jõudnud pankrotimenetlusse.

Äripäeva hinnangul näitab see, et valdkond on saamas täiskasvanuks ning esimesed pankrotid aitavad ühisrahastusturul puhastuda ja kohati liigagi õitsema läinud kinnisvaratiigil selgineda.

Ajalooliselt on ühisrahastus ilmselt inimtsivilisatsiooni üks vanemaid rahastamise viise üldse, kuid moodsas maailmas muutus see populaarseks koos IT-tehnoloogia plahvatuse ja ühiskonna võrgustumisega. Ühisrahastus on üks pusletükk suuremast jagamismajanduse pildist, mille moodustavad ka näiteks sotsiaalmeedia, erinevad teenusejagamisplatvormid, fintech-lahendused ja teised uued ärimudelid.

Eestis võib moodsa ühisrahastuse alguseks lugeda Bondora tulekut 2008. aastal, kuid populaarseks muutus see investeerimisinstrument alles 6-7 aastat tagasi. Praegu tegutseb Balti turul üle 30 ühisrahastusportaali, mis rahastavad nii arveid, kinnisvaraarendusi, hüpoteeklaene, omakapitali kui ka kõike muud. Tegelikult on imestamist väärt, et kogu selle populaarsuse juures on probleeme ette tulnud väga vähe ning valdavalt on investoritel olnud põhjust üle keskmise tootluste pärast rõõmu tunda. Teisalt on majandusel tervikuna kogu selle aja jooksul läinud väga hästi ning kinnisvara- ja ehitussektoril eriti.

Iga pidu saab aga ükskord otsa ning esimeste laenude pankrotimenetlusi tasub võtta kui signaali investoritele, et ka ühisrahastuses võivad riskid realiseeruda. Mida varem see juhtub, seda parem, sest igast hapuks läinud investeeringust saavad nii investorid kui ühisrahastusplatvormid õppida ja oma riskihindamismudeleid täiendada. Kuidas see varaklass käitub näiteks majanduskriisi ajal, seda Eestis testitud ei ole ning ka mujal maailmas on kogemusi vähe.

Kinnisvaraturu jahtumine on muutnud pangad laenude andmisel ettevaatlikumaks ning see lööb ka ühisrahastusega seotud projekte. Näiteks Swedbank kinnitab, et on ühisrahastatavate arenduste rahastamisest loobunud, kuna ühisrahastust kasutatakse tihti arendaja omaosaluse vähendamiseks ja sellega ka võimalike riskide maandamiseks.

Äripäeva hinnangul tasub kinnisvara ühisrahastusse investeerimisel pankadest eeskuju võtta ning uurida, kui palju arendaja on oma projekti ise raha sisse pannud. Kui arendaja oma rahaga riskida ei julge, siis miks peaks seda tegema keegi teine? Kindlasti tasub vaadata, milline on arendaja ja ehitaja varasem kogemus ning arenduse asukoht ja kontseptsioon. Kas ise tahaks sellises kohas elada või äripinda pidada?

Ühisrahastus investeerimisinstrumendina on kindlasti tulnud selleks, et jääda. Sellel on väga palju häid omadusi: madalad teenustasud, kõrged tootlused ja riskide suhteliselt lihtne hajutatavus. See on suurepärane viis investeerimisega alustamiseks, sest sisenemiseks ei ole vaja suuri summasid.

Ühisrahastusplatvormid on suutnud seni väga head tööd teha, probleemidele kiiresti reageerinud ning investoritele enamasti raha koju toonud. Tasub aga meeles pidada üht peamist ärireeglit: investeerimine on alati seotud riskiga ning investor vastutab oma raha käekäigu eest lõppkokkuvõttes ikka ise.