Äripäev • 12 märts 2019

Suletud riik tõrjub raha, ideid ja inimesi

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liidu põhirisk majandusele on füüsiline ja vaimne suletus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

On valitsuskoalitsioone, mis püsivad koos maailmavaatelistest ja isiklikest vastuoludest hoolimata, sest vastuolud muudes kombinatsioonides osutuvad veel keerukamaks. Eesti lähiajaloost leiame mitu Edgar Savisaare vastast koalitsiooni, Jüri Ratase valitsus sündis 2016. aasta novembris Reformierakonna-vastase võimuliiduna. Teised koalitsioonid moodustuvad sarnasel alusel – see, et ühisosa napib, ei osutu peamiseks.

On võimatu prognoosida, milliseid punkte hakkab sisaldama Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsemisprogramm, kui selleni jõutakse. Äripäeva meelest pole põhjust koalitsioonileppes juba eos tonti näha, küll aga tasub meelde tuletada riske ja võimalikke vigu, mis väikeriigi majandusele võivad saatuslikuks kujuneda. Poliitikud võivad ju rääkida, et alustame tühjalt lehelt, ent valijad annavad hinnangu lõpuks ikkagi antud lubaduste täitmise järgi.

Äripäev leiab kolme erakonna lubadustele tuginedes, et lühiajalises perspektiivis võivad mõned selle kolmikliidu ettevõtmised isegi majandust elavdada, kuid pikemas vaates varitseb risk, et tänasest pilgarist saab homme kassiahastus.

Tarbimisse tuleb algul lisaraha

Maksude vähendamine ja laenud, millest need erakonnad räägivad, panevad kahtlemata liikuma vaba raha, millest suur osa läheb investeerimise asemel kiiresti tarbimisse. Isamaa keskse lubaduse, teise pensionsamba vabatahtlikuks muutumise juures tekib küsimus, mis saab riigi osast. Kiusatus on see viia esimesse sambasse ehk siis tagada erakorraline pensionitõus, mida lubab Keskerakond.

Ettevõtjad tunnevad muret majanduskeskkonna pikaajalise käekäigu pärast ja Äripäev jagab seda muret. Selle valitsuse koosseisuga, ennekõike EKRE keskseid seisukohti arvestades, pole välistööjõule leevendust loota, pigem läheb olukord keerulisemaks.

Küsimus pole ainult odavas tööjõus, mille EKRE on lubanud lahendada meie ehitajaid välisobjektidelt koju meelitades. Esiteks määrab sellise töötaja liikumise ennekõike sissetulek, mis Põhjamaades on suurem kui Eestis. Teiseks – kui vaimne ja füüsiline avatus asendub laiemalt sarnases võtmes suletusega, löögi alla satuvad vabadused ja vähemuste õigused, kujundatakse hoiakuid, mis pärsivad sõna- ja väljendusvabadust, muutub nutika majandusega ergas e-tiiger omaette nohisevaks okasseaks.

Jääme lõksu

Eestit ähvardab sel juhul ajude, ideede ja investeeringute äravool. Kui raha on ära kulutatud, ent majanduskeskkond muutunud üldises mõttes suletumaks, jääme oma tillukesel turul lõksu.

Nagu me ühes varasemas juhtkirjas küsisime: mis on need laused Powerpointi esitluses, millega välisinvestorit, aga ehk ka lihtsalt välismaalt pärit töötajat Eestisse meelitame? Meie kliima pole maailma parim ja meie lennuühendus välismaaga pole parimate seas, me pole keskus, kus lihtsalt peab kohal olema. Maailmas on väga palju kohti, kuhu raha panna. Eesti kahjuks räägib järjest enam fakte.

Lisaks rahapesu-udule, mis muudab välisinvestoreid meie suhtes ja siinseid panku välisinvestoritele suhtes umbusklikeks, lisandub nüüd EKRE valitsuses. Pikaaegne rahvuskonservatiivne valitsus koos normeeritud pereväärtuste ja komblusõpetusega koolides pluss umbusuga vähemustesse ja võõrastesse inimestesse ning ideedesse on üldiselt vaese ühiskonna retsept.

Hetkel kuum