Kriis õpetab kastist väljas mõtlemist

Kümme aastat tagasi, 2009. aasta 9. märtsil oli viimaste aastakümnete olulisema börsikrahhi sügavaim põhi, kui USAs pool aastat varem pankrotti läinud Lehman Brothersi lööklaine aktsiahindadest viimasegi maha pühkis. Enne seda kukkus Tallinna börs kokku 12 aastat varem. Praegu ei terenda silme ees kriisi, kuid siiski räägitakse majanduskasvu jahtumisest ja finantsmaailmas on tunda ettevaatlikkuse märke.

Äripäeva meelest tuleb olukorda kainelt ja kiretult hinnata ning oma rahapuud ikka pikemat eluiga silmas pidades kasta ja väetada, mitte igaks juhuks, asja eest, teist taga välja juurida.

Prognoose tasub jälgida ning seejuures ka kümne aasta tagust ajalugu meelde tuletada, toimunut analüüsida ja kogemustest õppida. Kuid iga hinna eest pole vaja kriisiks valmistuda ja seda põlevilsilmi oodata. Nagu iga ettevõtja teab, on kriisi tulek ühel hetkel majanduse tsüklilisuse tõttu niikuinii paratamatu.

On ju börsikrahh suuresti inimeste ootuste isetäituv prognoos – kui väga paljud tarbijad, investorid ja laenuvõtjad (naljaga pooleks, ka taksojuhid) jagavad ühesuguseid ootusi, on neil kalduvus tõeks saada. Ratsionaalsete ootuste teooria ütleb, et kui piisav arv majandussubjekte hakkab majanduslangusesse või finantskriisi uskuma, siis see suure tõenäosusega ka juhtub. Seda, kuidas järgmine kriis kohale jõuab, kui valusasti intressid tõusevad, kui kaua ja kui sügavale aktsiahinnad langevad, ei tea keegi. Ent eelmise kriisi kulgemise trende ja teiste kogemusi tasub tähele panna.

Paradoksaalsel kombel on üks Äripäeva investor Toomase kriisi ajal kogetud õppetundidest see, et kõige hullem, mida investor teha saab, on spetsiaalselt kriisiks valmistuda. Siis kiputakse üle reageerima ja pärast seda, kui tolm on langenud ja elu jälle omasoodu kulgeb, avastatakse end nutusemast seisust kui siis, kui oleks mõni hoop vastu võetud. Liigne alalhoidlikkus ega ka paanika pole edasiviiv jõud. Enda ratsionaalsetele otsustele tuleb kindlaks jääda ja mitte lasta end emotsioonidest pimestada.

Tänase Äripäeva kaaneloos jagavad praegused edukad investorid ja fondijuhid kogemusi, kuidas nad kasutasid turgudel tekkinud paanikat õppimiseks ning oma varanduse mitmekordistamiseks. Näiteks majandusõppejõud Kristjan Liivamägi tabas end kriisi ajal korduvalt mõttelt, et müüks kõik positsioonid maha. Siiski jäi ta enda investeerimisteesidele kindlaks ja hakkas hoopis aktsiapositsioone juurde soetama. Tulemuste üle saab ta loomulikult ainult rõõmustada.

Ühe õppetunni pakub meile ka väike Island, mis oli üks esimesi riike, mida finantskriis 2008. aasta sügisel tabas, hävitades seitsmekordse SKP väärtuses vara ja kukutades kokku kogu pangandussüsteemi. Island ei hakanud oma panku päästma. Selle asemel lasti pankadel põhja minna ja loodi uued. Nagu kinnitas Rahvusvaheline Valuutafond, mis soovitas risti vastupidist, ei teostunud selle käigu "kõige hullemad prognoosid". Vastupidi. Riigi majandus tõusis oodatust kiiremini jalule.

See ei tähenda, et Äripäev seda soovib või sellist otsust Eestile oleks soovitanud. Iga riik ja iga kriis on eriline. Kuid "kastist väljas" mõtlemine võib hästi mõjuda, eriti kriisi ajal.