- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis õpetab kastist väljas mõtlemist
Kümme aastat tagasi, 2009. aasta 9. märtsil oli viimaste aastakümnete olulisema börsikrahhi sügavaim põhi, kui USAs pool aastat varem pankrotti läinud Lehman Brothersi lööklaine aktsiahindadest viimasegi maha pühkis. Enne seda kukkus Tallinna börs kokku 12 aastat varem. Praegu ei terenda silme ees kriisi, kuid siiski räägitakse majanduskasvu jahtumisest ja finantsmaailmas on tunda ettevaatlikkuse märke.
Äripäeva meelest tuleb olukorda kainelt ja kiretult hinnata ning oma rahapuud ikka pikemat eluiga silmas pidades kasta ja väetada, mitte igaks juhuks, asja eest, teist taga välja juurida.
Prognoose tasub jälgida ning seejuures ka kümne aasta tagust ajalugu meelde tuletada, toimunut analüüsida ja kogemustest õppida. Kuid iga hinna eest pole vaja kriisiks valmistuda ja seda põlevilsilmi oodata. Nagu iga ettevõtja teab, on kriisi tulek ühel hetkel majanduse tsüklilisuse tõttu niikuinii paratamatu.
On ju börsikrahh suuresti inimeste ootuste isetäituv prognoos – kui väga paljud tarbijad, investorid ja laenuvõtjad (naljaga pooleks, ka taksojuhid) jagavad ühesuguseid ootusi, on neil kalduvus tõeks saada. Ratsionaalsete ootuste teooria ütleb, et kui piisav arv majandussubjekte hakkab majanduslangusesse või finantskriisi uskuma, siis see suure tõenäosusega ka juhtub. Seda, kuidas järgmine kriis kohale jõuab, kui valusasti intressid tõusevad, kui kaua ja kui sügavale aktsiahinnad langevad, ei tea keegi. Ent eelmise kriisi kulgemise trende ja teiste kogemusi tasub tähele panna.
Kriisi paradoksid
Paradoksaalsel kombel on üks Äripäeva investor Toomase kriisi ajal kogetud õppetundidest see, et kõige hullem, mida investor teha saab, on spetsiaalselt kriisiks valmistuda. Siis kiputakse üle reageerima ja pärast seda, kui tolm on langenud ja elu jälle omasoodu kulgeb, avastatakse end nutusemast seisust kui siis, kui oleks mõni hoop vastu võetud. Liigne alalhoidlikkus ega ka paanika pole edasiviiv jõud. Enda ratsionaalsetele otsustele tuleb kindlaks jääda ja mitte lasta end emotsioonidest pimestada.
Tänase Äripäeva kaaneloos jagavad praegused edukad investorid ja fondijuhid kogemusi, kuidas nad kasutasid turgudel tekkinud paanikat õppimiseks ning oma varanduse mitmekordistamiseks. Näiteks majandusõppejõud Kristjan Liivamägi tabas end kriisi ajal korduvalt mõttelt, et müüks kõik positsioonid maha. Siiski jäi ta enda investeerimisteesidele kindlaks ja hakkas hoopis aktsiapositsioone juurde soetama. Tulemuste üle saab ta loomulikult ainult rõõmustada.
Ühe õppetunni pakub meile ka väike Island, mis oli üks esimesi riike, mida finantskriis 2008. aasta sügisel tabas, hävitades seitsmekordse SKP väärtuses vara ja kukutades kokku kogu pangandussüsteemi. Island ei hakanud oma panku päästma. Selle asemel lasti pankadel põhja minna ja loodi uued. Nagu kinnitas Rahvusvaheline Valuutafond, mis soovitas risti vastupidist, ei teostunud selle käigu "kõige hullemad prognoosid". Vastupidi. Riigi majandus tõusis oodatust kiiremini jalule.
See ei tähenda, et Äripäev seda soovib või sellist otsust Eestile oleks soovitanud. Iga riik ja iga kriis on eriline. Kuid "kastist väljas" mõtlemine võib hästi mõjuda, eriti kriisi ajal.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele